/nginx/o/2019/08/05/12437359t1hdfd8.jpg)
Kuigi liiklusseaduse järgi on talverehvide kohustuslik kasutusaeg lõppenud, võib talviste olude jätkudes kasutada naastrehve 30. aprillini. Kes aga on võtnud plaani talverehvide vahetamise suviste vastu, peaks lisaks laskma üle kontrollida ka auto üldise tehnilise olukorra. Mida tuleks jälgida suverehvide valikul ja vahetamisel?
Vianori tegevjuhi Hindrek Männiku sõnul tuleks enne rehvivahetust spetsialisti abiga veenduda, et auto veermik on korras. „Miks? Kui ostate uued suverehvid, aga rataste kokkujooks on vale, saavad uued head rehvid liiga kiiresti otsa,” selgitab ta. Lisaks võib valesti reguleeritud sild mõjuda ka sõiduohutusele. Samuti on mõistlik lasta kohe ära spetsialistil hinnata auto üldine korrasolek, eelkõige pidurid ja pidurikettad.
Karl-Ergo Kulla Kummiproffist on sama meelt: „Kui rehvide vahetamise ajal märkab tehnik, et rehvide kulumine pole ühtlane, on kindlasti mõttekas teha sillareguleerimine. Rehvi kulumine näitab probleemi – kas tegeleda tuleb sillareguleerimisega või siis juba veermiku remondiga. See mõjutab otseselt sõiduohutust ja masina sõiduomadusi. Kindlasti tuleb kevadel üle kontrollida auto tehniline pool, et tuled, pidurid ja teised tehnilised näitajad toimiksid korralikult.”
Uue rehvi valikul soovitab Kulla alustada rehvide markeeringust – juhitavus vihmas, müratase, kütuse kokkuhoid. „Kindlasti on mõttekas tutvuda iga hooaja alguses avaldatavate rehvitestidega,“ lisab ta. „Tootjamaa ja -firma ei oma tänapäeval suurt tähtsust, tehnoloogiline tase – ja seda eriti rehvide keskmises hinnakategoorias – on võrdsustunud.”
Kui tihti tuleb suverehve uuendada?
„Vastus on üsna lihtne – suverehvide minimaalne mustri jääksügavus on 1,6 millimeetrit. Rehvitootjad peavad ise minimaalseks 4 millimeetrit. Tähelepanelik tasub olla neil, kes reisivad autoga palju, sest erinevates riikides võib see nõue olla erinev,” ütleb Männik.
Lihtsalt kulumise põhjal ei ole rehvi tervist mõistlik hinnata, kui kindlasti tuleks lasta spetsialistil üle vaadata rehvid, mille on näha väliseid vigastusi. Kui rehvile on tekkinud pragusid, siis see võib viidata rehvi vanusele. Eestis ei ole küll rehvide kasutamisel vanusepiiri seatud, kuid üle 10 aasta vanust rehvi ei ole mõtet vaatamata nende hästi säilinud mustrile alla panna, vaid need on õigem välja vahetada.
Kulla manitseb suverehve vahetama kindlasti siis, kui mustrit on jäänud umbes 2,5-3,0 mm. „Kuigi lubatud on kuni 1,6 mm sõita, võib nii siledate rehvidega vihmas sõites tekkida väga kergelt vesiliug,” toob ta näiteks.
Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, kuid talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel on lubatud naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. Ajaliselt keegi korraldusi rehvivahetuseks ei anna, vaid selle otsuse teeb iga autoomanik ise. Siiski tasub tähele panna, et kuigi päevased õhutemperatuurid on juba plusspoolel ja teed on suuremalt jaolt lumevabad, püsib öiste külmakraadide tõttu libeduse oht.