Ürgaegadest saadik on inimene üritanud endale luua turvalisuse illusiooni, peites end välismaailma ohtude eest. Veeretades kivi oma koopa ukse ette, võis ta küll mõelda end ohutusse, kuid nt varingu korral sai sellest turvalukust hoopis surmalõks.
Ehitades müüre linnade ümber, võis küll luua turvalisuse illusiooni ja ühtlasi tekitada võimutunde, kuid tegelikkuses ei päästnud see katkude või näljahädade eest. Kuid alati on see olnud üks osa võimumängust, n-ö sotsiaalsest lepingust võimulolija ja rahva vahel. Valitseja, kes suutis luua parema turvaillusiooni, sai oma rahva käest ka kõrgemat hinda küsida. Vabaduse hinda.