Ivar Tröner: ühine eesmärk liidab kooli ja kodu

Ivar Tröner. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Tugev koostöö kooli ja perekonna vahel annab lastele parima võimaluse oma võimeid arendada, kirjutab filosoof Ivar Tröner.

On ilmne, et koolil kui institutsioonil on ühiskonnas ja kultuuris oluline kujundav osa. Haridussüsteemis on kooli osatähtsus seda suurem, mida väiksem on perekondade valikuvabadus. Kooli osa haridussüsteemis on jätkuvalt väga suur, ent kooli osatähtsus haritud inimeseks ja haritud ühiskonnaks kujunemises ei küüni üle kümne protsendi, väidab haridusfilosoof Ülo Vooglaid.

Teatud mõttes on läänelikus haridus- ja koolikorralduses toimunud üldse ainult kaks reformi: teadustel põhineva õppekava lõi Aristoteles ning klassitunni süsteemi kavandas Komensky, selle viis ellu aga Pestalozzi. Juba üle 70 aasta ilmunud rohke koolikriitilise kirjanduse põhjal tuleks kooli- ja koduse keskkonna küsimusi uurida laiemates ühiskondlikes seostes. Koolist kõneldes korduvad väljendid nagu õpilase passiivne roll, massiõpetus, arengu ahtad raamid, ülevõimendatud intellektuaalsus isiksuse terviklikkuse arvel, mehaaniline hindamine jne. Tiiu Kuurme kohaselt vormib nn variõppekava rohkem kui ametlik õppekava, mis toimib enamasti teadvustamatult kooli argitegevuste kaudu.

Eesti Lastevanemate Liidu 2017. aasta küsitlus, milles osales üle 2000 lapsevanema, tõdes selgelt, et kooli ja kodu koostöö on parim lahendus, ja et mida väiksem on koolikogukonna seotus lastevanematega, seda kehvemad on õpilaste akadeemilised tulemused. Asjaolu, et maailm muutub üha kiiremini, tekitab vajaduse kardinaalselt muuta kogu haridussüsteemi sisu ja korraldust, eriti mis puudutab lapsevanema sisulist kaasamist.