Siseministeerium pole nõus hakkama DASAde rahastajaid kontrollima

Foto: Urmas Nemvalts

Siseministeerium pole nõus täitma talle erakonnaseaduse muudatustega kavandatavat ülesannet koostada loetelu kõigist organisatsioonidest, kust DASAd võivad tulu saada, sest see oleks tohutult töömahukas.

Nimelt paneb demokraatia arendamise sihtasutusi (DASAsid) ja nende rahastamist seadustav eelnõu siseministrile kohustuse kehtestada loetelu nendest mittetulundusühingutest ja sihtasutustest, kelle tegevus pole vastuolus Eesti põhiseadusliku korraga ning kelle varast on lubatud DASAdel tulu saada. Ja mitte ainult Eestis, vaid ka kõikides Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikides tegutsevatest ühingutest.

Siseminister Ken-Marti Vaher kirjutab seisukohas uuele eelnõule, et siseministeeriumil ei ole mitmel põhjusel võimalik seda ülesannet täita. Esiteks viitab ta sõnastuse ebamäärasusele, mis jätab palju ruumi interpretatsioonideks ega anna ka selget aimu sellise loetelu eesmärgist.

Edasi toob minister kirjas esile, et selliseid organisatsioone, mille loetelu peaks ta kinnitama, on tohutult palju. Esiteks on juba Euroopa Liidus, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis praegu lisaks Eestile 34 erinevat liikmesriiki. Igas neist on omakorda palju selliseid organisatsioone, kes võiksid Eesti mõistes DASAsid toetada.

Siseministeerium palus näiteks Prantsuse, Soome ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri saatkondadelt selliste organisatsioonide kohta infot ning sai teada, et näiteks ainuüksi Suurbritannias on ligikaudu 500 heategeva organisatsioonina registreeritud ühingut.

Siseministeerium tõdes ka, et lisaks loetelu kinnitamisele vajaks see pidevat uuendamist ja monitoorimist. See kõik oleks pidev suur töö, milleks ministeeriumil pole ressurssi. Vaher toob kirjas võrdluse rahapesu andmebürooga, mille 25 ametnikku jõuavad aasta jooksul läbi vaadata keskmiselt 1200 teatist rahapesu kahtlustega tehingute kohta, omades seejuures kõiki vastavaid andmebaase.

«Eelpool toodust tulenevalt ei pea me seaduse rakendamist võimalikuks osas, mis puudutab siseministri poolt loetelu kehtestamist ja peame vajalikuks hinnata täiendavalt seaduse muudatusega kaasnevaid vastavaid mõjusid. Ühtlasi leiame, et seaduslik kohustus peab olema selgelt sõnastatud ning sellega peab kaasnema ka vastav pädevus ja ressurss,» kirjutab Vaher riigikantseleile ja justiitsministeeriumile saadetud seisukohas.

Alternatiivne kontroll

Ken-Marti Vaher teeb kirjas ettepaneku DASAde rahastamist teisiti kontrollida. «Alternatiiviks oleks korraldada DASA-de rahastamise kontroll vastavuses erakonnaseaduses sätestatud erakondade rahastamise kontrollimehhanismiga, ehk lähtuda ka DASA-de rahastamisel topeltkontrollist (st. avalikkuse kontroll ning erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kontroll) ning loobuda siseministri poolt vastava loetelu kinnitamisest või sarnase loetelu koostamise kohustuse panemisest mõnele muule asutusele,» pakub siseminister välja.

«Seega jääks DASA-de endi kohustuseks veenduda, et toetust andva isiku tegevus oleks kooskõlas Eesti põhiseadusliku korraga. Kui DASA-l tekib kahtlus, kas toetust andva isiku eesmärgid on kooskõlas Eesti põhiseadusliku korraga, on toetust andva isiku kontrollimine võimalik koostöös siseministeeriumi valitsusala ja kaitseministeeriumi valitsusala asutustega, kuid ka siinkohal peab arvestama, et selleks on vajalik täiendav ressurss,» märgib Vaher.

Eelnõu algatanud riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste selgitas, et idee aluseks oli soov vältida kahtlastest organisatsioonidest tulenevat rahastust DASA-des. «Et võimalikud rahastused oleksid siiski nii-öelda puhastest allikatest ja usaldusväärsed. Selle idee vastu kellelgi ilmselt vaielda pole, küll aga tuleb siis võib-olla teostus uuesti läbi mõelda,» sõnas ta. Maruste lisas, et siseministeeriumi kiri pole tema lauale veel jõudnud ning seetõttu ta seda kommenteerida ei saanud.