Koroona teeb kliimale head, aga mitte pikemas plaanis

Vältimaks koroonaviiruse levikut, desinfitseerib meditsiinitöötaja Vietnam Airlinesi lennukit Noi Bai lennujaamas. Foto: KHAM/REUTERS

Üle maailma levival koroonaviirusel on mõjusid kõigile inimelu valdkondadele ja kuigi esialgne kliimamõju tõotab olla vähenenud kasvuhoonegaaside tõttu pigem positiivne, võib pandeemiaga kaasnev majanduskriis tähendada ka seni tehtud kliimapoliitiliste edusammude nullimist.

Nagu kogu koroonaviiruse puhul üldiselt, on ka selle kliimamõju hindamiseks praegu parim olemasolev näitaja Hiina, kes on epideemia juba peaaegu läbi teinud. Juba veebruarikuus internetis levima hakanud NASA satelliidipiltidelt on näha, kuidas õhu- ja maanteeliikluse ning tööstuse vähenemine on viinud õhusaaste, täpsemini lämmastikoksiidide kontsentratsiooni vähenemiseni.

Sama trendiga kaasneb kahtlemata ka süsihappegaasi heidete vähenemine – Hiina on jätnud ära tohutul hulgal lennureise ja peatanud tehaste töö. Kokkuvõttes tähendas see, et märtsi esimese nädala lõpuks moodustas riigi emissioon 25 protsenti alla pikaajalise keskmise.

Samas on kasvuhoonegaaside heidete vähenemine olnud iseloomulik kõigile viimase saja aasta majandussurutistele, alates ülemaailmsest majanduskriisist kuni 2008. aasta finantskrahhini. Pärast kriisi möödumist on emissioonid aga alati mühinal edasi kasvanud, mistõttu võib oletada, et heidete vähenemine on vaid ajutine, pärssiv mõju kliimapoliitikale aga tõenäoselt pikaajalisem.

NASA veebruaris avaldatud seireandmetest on näha, kuidas koroonaepideemia Hiina lämmastikoksiidi saastet vähendas. Samamoodi mõjutab majandustegevuse koomale tõmbamine ka kasvuhoonegaaside emissiooni. Foto: Nasa

Näiteks toob Rahvusvaheline Energiaagentuur välja, et globaalne toornafta nõudlus väheneb tõenäoselt tempoga 90 000 barrelit päevas. Pikemas perspektiivis võib koroonakriis tähendada maailma kliimapoliitikale aga olulist tagasilööki, kui valitsused ei otsusta just kriisijärgsetes taastamismeetmetes keskenduda taastuvenergia lahendustele, vahendas The Guardian energiaagentuuri tegevdirektori Fatih Biroli sõnu. Surutisega kaasnevad eelarvekärped võivad mõjutada rohepööreteks vajalike taristuprojektide, muu hulgas ka taastuvenergiarajatiste arendamist, mille väärtus ulatub miljardite dollariteni.

Bloombergi ja EnergyWire’i andmetel võib lähiajal seiskuda ka päi­keseenergia tootmisvõimsuse kasv, mida ei ole ette tulnud 1980. aastatest alates.

Mõistagi ei aita kogu olukorrale kaasa naftahinna madalseis ega tõsiasi, et suur osa maailma taastuvenergia tootmise tehnoloogiast valmistatakse Hiinas, kus paljud tehased on epideemia tõttu suletud. MIT Techology Review tõi juba veebruari lõpus välja, et taastuvenergia firmadel on tarneraskusi, mis tõenäoselt vaid süvenevad.

Kui majanduskriisi ületamiseks asutakse toetama fossiilkütuseid, võivad selle tagajärjed kliimale olla kohutavad.

Omaette murelaps on aga rahalistes raskustes lennundussektor, mis on samas ka üks suurematest saastajatest. Reiside ärajätmisest on teatanud paljud maailma suuremad lennufirmad, nagu American Airlines, Lufthansa ja paljud teised.

Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni analüüsi järgi võib lennundus kaotada viiruse tagajärjel 63 kuni 113 miljardit dollarit, mistõttu on ka pea kõik suuremad lennufirmad hakanud lennupileteid odavamalt müüma.

Lennufirmade kriisi sattumine võib aga tähendada, et ettevõtted ei suuda enam vähendada kasvuhoonegaaside heiteid plaanitud mahus. Näiteks on Prantsuse lennuhiid Air France-KLM väljendanud, et võttes arvesse viiruse mõjusid, peaks Euroopa kliimanõuete rakendamise edasi lükkama.

Lisaks on tekkinud surve ka ÜRO Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Assotsiatsioonile, kes pidi just märtsis arutama, kuidas jõuda uue süsinikuneutraalsuseni. Põhimõtteliselt tahetakse lennundussektorile peale panna kohustus, et nad kompenseeriksid oma lisanduvad emissioonid, rahastades tegevusi, mis neelavad atmosfäärist süsihappegaasi.

Niigi hinge vaakuvale tööstussektorile uusi piiranguid ja rahalisi kohustusi praegu kehtestada pole tõenäoselt plaanis.

Kuid nagu ütles The New York Timesile ÜRO Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu naftaekspert Amy Myers Jaffe, võib viirusega kaasneda ka positiivseid struktuurimuutusi. Lootus rajaneb sellel, et pikad kodust töötamise ja videokonverentside pidamise perioodid muudavad inimeste ja firmade käitumismustreid. Näiteks kui väiksem liikuvus inimestele sisse harjub, võib see omakorda vähendada ülemaailmset naftaturu nõudlust ja nii ka emissioone. Välistatud pole, et tänu madalatele hindadele keskenduvad naftafirmad oma edasistes investeeringutes väiksema kliimamõjuga ja stabiilsemale taastuvenergiale.

Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni analüüsi järgi võib lennundus kaotada viiruse tagajärjel 63 kuni 113 miljardit dollarit.

Lootust pakub juba eespool mainitud rohetehnoloogiate soosimine. Kui majanduskriisi ületamiseks asutakse toetama fossiilkütuseid, võivad selle tagajärjed kliimale olla kohutavad, kuid samade summade suunamine taastuvenergiasse tooks kaasa sootuks paremaid muutusi. Lisaks võivad madalad naftahinnad anda riikidele võimaluse vähendada praegu fossiilkütustele makstavaid subsiidiume.

Lõpuks aga sõltub kõik ikkagi inimeste endi reaktsioonist ja oskusest ühise ohustaja vastu tegutseda. Nagu kirjutas Rahvusvahelise Keskkonna- ja Arenguinstituudi direktor Andrew Norton, võib koroonakriis tuua nähtavale globaalsed sidemed, mille abil võiks muutuda võimalikuks ka kliimakriisi lahendamine.