Kriisikindlaimad on LHV pensionifondid

Fondide tootlus. Foto: Postimees

• Kolme kuu tootlused on positiivne kolmel konservatiivsel fondil.
• Kõige suurema languse on teinud kiidetud indeksifondid.
• Teistest kriisikindlamad paistavad praegu iolevat LHV fondid.

On selge, et maailma börsidel toimunud «veresaun» mõjutab tugevalt ka pensionifondide tootlust, aga tundub, et LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni konservatiivsus on ennast ära tasunud. Seda vähemalt lühiajalises perspektiivis.

Pensionikeskuse andmetel oli teise samba fondidest kolme kuu tootlus positiivne vaid kolmel fondil: Tuleva Maailma võlakirjade fondil (+1,91 protsenti), Swedbanki fondil K1 (0,08 protsenti) ja LHV pensionifondil XS (0,10 protsenti). Kõik kolm on konservatiivsed ehk nn võlakirjafondid, mille eesmärk ei ole mitte vara kasvatamine, vaid selle säilitamine, ning sellega on need fondid väga hästi oma ülesannete kõrgusel olnud.

Negatiivse kolme kuu tootlusega on SEB konservatiivne fond ja Luminor C.

Praeguses olukorras on pensionifondide kolme kuu tootlus üsna hea näitaja. See hõlmab umbes kahte kuud tõusuperioodi ja kuu aega langust, moodustades kokkuvõttes väikese tsüklikese.

Nagu arvata võib (ja on loogiline), on kõige suuremad kukkujad agressiivse strateegiaga pensionifondid, eriti indeksifondid. Need on sellised pensionifondid, kes võivad paigutada kogu oma vara riskantsetesse varadesse. Sellega peaks olema tagatud nende fondide hea tootlus ajal, mil turud ja majandus tervikuna tõuseb, aga samas on need haavatavamad ajal, kui turud kukuvad.

Reformi esimene ohver

Siin on aga üks erand. Agressiivsetest fondidest on kõige vähem langenud LHV pensionifond Eesti, kes investeerib vaid Eesti varadesse. Paraku on just see fond nn pensionireformi esimene ohver, sest LHV otsustas selle likvideerida ja liita oma pensionifondiga L.

«Tuleb tõdeda, et teise samba vabakslaskmine paneb piduri nii pensionifondide Eestisse tehtavatele investeeringutele kui selle kaudu ka Eesti ettevõtete finantseerimise valikute laienemisele. Neis tingimustes ei ole üksnes Eestisse investeeriva fondi juhtimist võimalik jätkata,» ütles LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu novembris, kui sellest otsusest teada anti.

LHV pensionifond Eesti ühendatakse LHV pensionifondiga L selle aasta septembri alguses.

Suurema riskiga pensionifondidest (progressiivse ja agressiivse strateegiaga pensionifondid) on kõige vähem fondiosakute väärtust kaotanud LHV Pensionifond L. Võrreldes teiste suure riskiga fondidest on selle fondi osakute kadu üle poole väiksem kui teistel progressiivse ja agressiivse strateegia pensionifondidel.

Nagu näha, on LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni konservatiivsus end ära tasunud.

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann on viimastel aastatel olnud investeerimisel üsna, et mitte öelda väga konservatiivne, mistõttu LHV pensionifondide tootlus on jäänud tagasihoidlikuks. Eelmise kümnendi esimesel poolel oli LHV pensionifond vaieldamatult parim pensionifond, aga konservatiivsuse tõttu kaotas viimastel aastatel liidrikoha Luminori fondidele.

Vaja tugevaid närve

Koroonaviirusest tingitud börsilangus on aga olukorda muutnud ja pikaajaliste tootluste põhjal on liidrikohal taas LHV pensionifondid. Nii LHV pensionifondi L kui ka XL kümne aasta tootlus on neljapäevase seisuga võrdsed 3,53 protsenti aastas, Luminori fondi A Pluss tootlus 3,25 protsenti. Üle kolme protsendi on kümne aasta tootlus veel LHV pensionifondil M (3,24 protsenti) ja Luminori pensionifondil A (3,17 protsenti).

Nagu näha, on Viisemanni konservatiivsus end ära tasunud ja LHV pensionifondide osakuomanike pensionivara on paremini säilinud. Nii on võrreldes eelmise aasta septembri algusega kahanenud Luminori pensionifondi A tootlus 1,58 protsendipunkti ehk pea kolmandiku, aga LHV pensionifondi L tootlus vaid 0,91 protsendipunkti võrra.

Võib-olla paneb praegune börsipaanika mõtlema neid inimesi, kes pärast pensioniseaduse muutmise seaduse rakendumist plaanivad ise oma pensionivara investeerida.

Mida praeguses olukorras teha? Kas minna paanikaga kaasa ja müüa siis, kui kõik müüvad, ja taas osta siis, kui kõik ostavad? Või tasub säilitada külma närvi ning oodata, millal paanika lõpeb ja pensionivara taas kasvama hakkab?

Viimane nõuab aga väga tugevaid närve ja ilmselt on järgnevatel kümnenditel neid üha rohkem vaja.

Viimase saja aasta börsi­ajalugu näitab, et suured börsikrahhid kipuvad toimuma sagedamini ja langused on suuremad. Samas on ka krahhist taastumine olnud mõnevõrra kiirem.

Loo autoril on LHV pensionifondi L osakud.