Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/08/27/14023499t1h3990.jpg)
/nginx/o/2020/03/14/13007722t1hc13d.png)
Kultuurikriitik Mihkel Kunnus lahkab euroopalike väärtuste evolutsiooni Ahto Lobjaka Varro Vooglaiu väitlussaatega paraleele tuues ja jõuab järeldusele, et bioloogia on muutunud tänapäeval maailmavaateliselt kõige plahvatusohtlikumaks teaduseks.
Alljärgnevalt tahaks veidi lahata euroopalike väärtuste evolutsiooni, sest praegu on paljud ägedad konfliktid kristluse eri arengujärkude vahel. Sellest, miks ja kuidas kristlus arenes vähemalt osalises mõttes enese eituseks, on kirjutatud virnade viisi raamatuid. Mõtteloolane ja erudiit Ilmar Vene on oma vastavateemalise raamatu pealkirjaks pannud „Pahustumine“, suupärastatud versiooni sõnast „pahupidistumine“, sest just viimane iseloomustab paljude kristlike väärtuste teisenemisprotsessi. Antropoloogilisest tõsiasjast, et uued uskumused ja väärtused niivõrd mitte ei asenda vanu, kuivõrd tulevad neile lisaks, johtub, et kristlik kultuuriruum on seesmiselt vastuoluline või vähemasti pinges, sest vastandmärgilised väärtused pole tingimata mitte inimeses sees (kuigi ka seda tuleb ette), vaid inimeste vahel.