Hiigellennukid püsivad ohutult õhus tänu Eesti insenerile

Rolls Royce'i lennukimootorite insener Andres Kaldvee Tallinna lennujaamas. Foto: Madis Veltman

Kui sõidate Boeingu või Airbusi hiiglaslike lennukitega, siis teadke: Eesti inseneri Andres Kaldvee roll on ääretult otsustav, et ohtlikud vead õnnestuks avastada enne, kui need saatuslikuks saavad.

Andres Kaldvee ameti sisu, nagu ta isegi seda tunnistab, kõlab dramaatiliselt: ta on kriitiliste komponentide osakonna insener.

See pole liialdus.

Kujutage ette suurte reisilennukite, kahe vahekäiguga Boeingute ja Airbuside mootoreid. Neid näete tiibade küljes, olenevalt lennukimargist kas üks või kaks kummalgi tiival. Üks mootor kaalub 6–7 tonni. Igas mootoris on 20 000 komponenti. Noist kalleimad ja olulisimad on kümmekond pöörlevat ketast, mille külge kinnituvad kompressori- ja turbiinilabad.

Ja just nonde, kõige kriitilisemate komponentidega, Pärnust pärit ja seal kooli lõpetanud Kaldvee maailma ühe suurema lennukimootorite tootja, Rolls-Royce’i tehases Derbys keset Inglismaad päevast päeva tegelebki. Juba viiendat aastat.

Nood kümmekond komponenti, kõik suure massiga, pöörlevad pöörase kiirusega, mis tähendab, et neis on seetõttu meeletu energia. Olete mõelnud, mis siis juhtub, kui mõni neist komponentidest katki läheb? Kui näiteks paksust materjalist turbiinide keskosast, kuhu kinnituvad mootori pöörlevad labad nagu tuuleveskil tiivad, äkki väike tükk lahti murdub. Kas teate, mis siis mootoriga juhtub?

Kaldvee ülesanne selles seisnebki, et