Karel Reisenbuk: eluohtlik isikuandmete kaitse

Postimehe ajakirjanik Karel Reisenbuk. Foto: Konstantin Sednev

• Istungitel viibinuile teatati, et seal olid ka nimetamata koroonakontaktsed.
• Koroonadiagnoosiga pressipeol olnu on samuti ametlikult nimetamata.
• Teatud juhtudel kaalub inimeste tervis isikuandmete kaitse vajaduse üles.

Aina enam pööratakse tähelepanu isikuandmetele ja nende kaitsmisele. Nimetame seda kuidas tahes, aga lühidalt öeldes tegeletakse sellega, kuidas varjata inimeste andmeid.

Näiteks Hubert Hirve ja Pavel Gammeri nn sajandi maffiaprotsessi on algusest peale katnud saladusloor. Vaikimiskohustuse tõttu ei tohi ajakirjanduses ilma kohtu loata selle protsessi tunnistajate ütlusi kajastada. Menetluse ja isikukaitse huvides, kuid millal kaalub tervisekaitse üle isikukaitse?

Teisipäeval teatati ootamatult Hirve ja Gammeri kohtuistungitel saalis viibinutele, et nad on istunud koroonakontaktsetega ühes ruumis, võib-olla isegi kõrvuti ja et kohtusaal ning selle mööbel läheb desinfitseerimisele. Rahustati, et menetlusosalistel puudusid haigussümptomid ja neil pole viirust diagnoositud. Tore küll, aga see ei välista nakkusohtu. Istungeid seetõttu vähemalt kaks nädalat ei toimu. Seda, kes need kontaktsed olid või kes oli selle protsessiga seotud koroonadiagnoosiga isik, ei öelnud ametlikult mitte keegi. Ka mitte seda, kus keegi istus.

Kolmapäeval teatas Eesti Meedialiit, et 6. märtsil toimunud pressipeol viibinud inimesel, kelle nime ei saa samuti avalikustada, tuvastati koroonaviirus. Isikuandmete kaitse. Aga kuidas saab kohtusaalis või pressipeol viibinu teha adekvaatset ohuanalüüsi, kui ta valdab vaid poolikut infot?

Olukorras, kus kogu riik on valveseisangus, iga päev loetakse peale sõnu, kuidas tuleb koroonakahtluse korral käituda ja vabatahtlikus karantiinis istuda, jätkub siiski teatud juhtudel piinliku täpsusega määrustes ja seadustes näpuga järje ajamine. Isikukaitse kaitseb isikut, aga kes kaitseb mind ja minu perekonda, kui ma infosulus ei tea täit tõde ja viin võib-olla ohtliku koroonaviiruse koju elukaaslasele, veel hullem, väikesele lapsele?

Ehkki kirjeldatud olukorrad on alles esimesed seesugused koroonaohu juhtumid, tuleb neid tõenäoliselt juurde. Selge, et kohtunik ega meedialiit ei saagi seadust rikkuda ja igal isikul on õigus terviseandmete kaitsele, ent teatud juhul kaalub inimeste tervis selle üles. See hetk on nüüd käes. Olen nõus, et haigete koht ei ole avalikus häbipostis, kuid nendega kokku puutunud isikutel ja teistel ohustatutel peab olema võimalus oma riske hinnata.

Terviseameti sõnul on Covid-19 Eestisse sissetoomise risk väga kõrge, kuid kohapealse laialdase leviku risk madal tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjeldamise meetmeid. Kas asjakohane haiguse ohjeldamise meede on hoida inimesed teadmatuses, et täita seaduses ette kirjutatud klausleid, kaitstes kellegi isikuandmeid, mis antud olukorras võivad olla elulise ja määrava tähtsusega? Ei usu.