Andrus Karnau: ametlikult on kõik korras

Andrus Karnau. FOTO: Sander Ilvest/Postimeesm/scanpix Baltics Foto: Sander Ilvest / Postimees

Haapsalu laht ületas viimati suurte lehtede uudiskünnise 2016. aasta sügisel, kui kalale läinud allilmaliider Nikolai Tarankov oma paadi kõrval maha lasti. Ometi võiks ja peaks lahe üks osa – Haapsalu Tagalaht – olema uudiskülgedel sagedamini. Seda põhjusel, et kui riigis tervikuna on keskkonnakaitse teinud suuri samme edasi ja nõukogude ajal kahjustatud loodusväärtused hakanud tasapisi taastuma, siis Läänemaal pole nii juhtunud.

Tarankov hukkus Haapsalu lahe sopis, mis tungib kõige sügavamale maismaasse ning kannab nime Saunja laht. Sellest lääne poole jääv Tagalahe-nimeline osa on aga juba nii tugevalt mererohtu täis kasvanud, et kalapaadil on selles keeruline liikuda.

Haapsalu Tagalaht on tugevalt eutrofeerunud. Ühe lahesopi allakäik pole ainult kohalik asi. See pole isegi vaid riigisisene asi, sest Eesti on lubanud täita Euroopa Liidu veedirektiivi nõudeid. 2009 võttis valitsus, mida juhtis Andrus Ansip, kohustuse, et 12 aastaga peaks Tagalahe olukord paranema. Seda pole juhtunud. 2015. aasta aruande järgi Tagalahe olukord hoopis halvenes.