Juhtkiri: raha tuleb panna tulevikku

Pärnu. Endine Rääma prügila. Päikesepaneelid. Foto: Lilli Tölp

• Tunnistada tuleb, et majandusnäitajad kalduvad vägisi halvemuse poole.
• Ebakindlus on majandusele halb, kuna viimast mõjutavad suuresti inimeste ootused
• Sihiks saab ainult olla homme strateegiliselt tugevamas olukorras kui täna.

Koroonaviiruse levikust tekkinud tõrked maailma tavapärases kulgemises, sellega seonduvast teadmatusest põhjustatud segadus ja määramatus on andnud hoobi terve maailma majandusele. Kas tegemist on juba päris majanduskriisiga, nagu kõlab aina valjemad hääled, on juba märksa keerulisem öelda.

Majanduslanguse väljakuulutamine ei ole niisama lihtne. Tegelikult saab seda teha ainult takkajärgi. See nimelt tähendab, et SKT peab alanema kaks kvartalit järjest. Seda, kui palju SKT eelmises kvartalis muutus, saame aga Eestis teada alles kaks kuud pärast selle lõppu. Ehk praegu on meil teada alles möödunud aasta neljas kvartal, praegust peame ootama veel kaks ja pool kuud. Järgmise kvartali SKT avaldamisel ehk veel kolm kuud hiljem võib aga juhtuda, et varasema kvartali andmeid on vahepeal oluliselt täpsustatud ja langusest on saanud tõus või vastupidi. Täpsustamine võib aset leida aga ka aastaid hiljem, seega on sisuliselt võimatu öelda, millises majandustsükli faasis me parajasti oleme.

Mida saab teha, on vaadata kõikvõimalikke muid majandusnäitajaid, mis annavad aimu, millise suuna SKT peaks võtma, ja püüda nende najal oma seisukoht moodustada. Tuleb tunnistada, et need kalduvad vägisi halvemuse poole. Kas vaadata Hiina ekspordi alanemist aasta esimesel kahel kuul, ELi majandusnäitajaid juba tükk aega, Eesti tööstustoodangu 11-protsendilist langust jaanuaris või viimaste nädalate arenguid maailma börsidel – ükski neist ei tõota midagi head. Kui halba see aga tõotab, selle kohta võib igaüks leida täpselt oma maitsele vastavaid hinnanguid.

Täiesti veendunult saab öelda, et ebakindlus on majandusele halb, kuna viimast mõjutavad suuresti inimeste ootused. Koroonaviirusega seonduv on ebaselge. Kuidas viiruse levik jätkub? Kuidas sellele piiri panna? Kas see on harilik hooajaline nähtus, mis suve saabudes kaob või mitte? Kui see peaks suvel kaduma, siis kas see tuleb sügisel tagasi? Kui inimesed ei tea, mida oodata, muutuvad nad ettevaatlikuks ja jäävad äraootavale seisukohale. See aga juba põhjustab paigaltammumist, seisakut.

Kui vaadata tulevikku, siis saab meie siht saab olla ainult see, et homme oleksime strateegiliselt tugevamas olukorras kui täna. Järelikult peaks valitsus ähvardavate majandusprobleemidega tõtt vaadates võtma sihiks eeskätt just sellised investeeringud, mis toetavad ühtaegu nii lühiajalist tööhõivet kui pikaajalist arengut.

Kindlasti ei tasuks seejuures mõelda, et ainus võimalus on ehitada meeletul hulgal uusi maanteekilomeetreid. Pigem oleks arukas suunata pilk nn rohepöörde ja energeetika investeeringutele. Näiteks kiirendada korterelamute renoveerimise programme, mida õigupoolest oleks niigi vaja teha. Näiteks utsitada ametnikke, et kõrvaldataks tõkked, mis takistavad uusi investeeringuid moodsasse energeetikasse.

Hoiduda tuleks aga ettevaatamatutest sotsiaalsetest lubadustest, millega pikaajaliselt kaasneb kulu, mida praegusel hetkel võib olla keeruline kokkugi arvutada.