Kaido Pihlakas: piirilepingu asjus peab valitsema selgus

Eesti-Vene kontrolljoon. Foto: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Eesti seisukohad meie ajaloo ja riikliku iseseisvuse õigusliku järje­pidevuse ja rahvusvahelise õiguse osas peavad olema järjekindlad, neid ei tohi ähmastada ümmarguse jutuga vajadusest parandada suhteid Venemaaga, kirjutab emeriitadvokaat Kaido Pihlakas.

Veebruaris kirjutas Eesti Päevaleht, et president Kersti Kaljulaidi sõnutsi peavad nii tema kui ka peaminister Jüri Ratas oluliseks jätkata Eesti-Vene piirilepingut puudutavat dialoogi ja küsimusega edasi liikuda. Soome väljaande Verkkouutiset lugejatele teatas ta, et Eesti on väljendanud valmisolekut leping ratifitseerida. Kahjuks ei selgu aga, millistel tingimustel Eesti selleks valmis on.

Viimasel ajal on ajakirjanduses avaldatud piirilepingu asjus vastandlikke, ebatäpseid ja ka kontekstist väljarebitud seisukohti. Nii avaldas Eesti Päevaleht Raimo Poomi artikli «Isamaa sisekemplus Eesti-Vene piiri üle», samas võib ka aru saada, et välisminister Urmas Reinsalu seisukoht on, et meie valitsus ei tee Venemaale uut ettepanekut piirijoone kulgemise kohta. Samas on Reinsalu viidanud, et viimasel ajal on Venemaa ühemõtteline seisukoht, et Tartu rahuleping ei kehti. Välisminister rõhutas oma aastapäevakõnes, et «Tartu rahuleping ei ole lihtsalt 100 aastat tagasi sõlmitud rahuleping, see on meie riikluse lähtepunkt». Ta on öelnud ka, et «Tartu rahuleping kehtib ja seda ei muuda meie riikluse jaoks tõsiasi, et seda rikkus Vene föderatsiooni õiguseellane Nõukogude Liit Eesti Vabariigi õigusvastase annekteerimisega 1940 aastal». Seega on see välisministri ja valitsuse ühemõtteline seisukoht.