Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2020/03/11/13002865t1h3b3a.jpg)
Kui haritava maa ostu-müügitehingute arv kasvas eelmise aastal võrreldes varasemaga 15%, siis metsamaatehingute arv hoopis langes.
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialisti Johannes Nõupuu sõnul tehti mullu 1196 haritava maa tehingut, mille koguväärtus oli ligi 43 miljonit eurot. See on 35% rohkem kui 2018. aastal. „Tuginedes aasta ülevaate andmetele, oli mediaanhind 2019. aastal 3289 €/ha ja aastane kasv on olnud 8%,” selgitas Nõupuu. Põllumaade segmendis on valdav osa omandajatest juriidilised isikud, seda juba mitu aastat järjest.
Koos kasvava metsaga metsamaa tehingute koguarv on langenud, 2019. aastal tehti 2167 ostu-müügitehingut. See arv on kümnendiku võrra väiksem kui aasta tagasi. Ent koguväärtus, ligi 67 miljonit, on võrreldes 2018. aastaga samal tasemel. Puistuga metsamaa mediaanhind oli 2019. aastal 3946 €/ha, mis tähendab aastases võrdluses neljaprotsendilist langust. „Ka metsamaade turusegmendis on enamik omandajatest juriidilised isikud, 2019. aastal olid juriidilised isikud ligi 93% kõikidest omandajatest,” sõnas Nõupuu.
Kui lugeja märkab, et tekstis ja kõrvalolevates graafikutes ei ole kõik arvud omavahel kooskõlas, siis aasta kokkuvõtetes, mille põhjal graafikud koostatud, on Maa-ameti spetsialistid andmeid põhjalikumalt analüüsinud ning eemaldanud valimist tehingud, mis neile teadaolevalt ei vasta vabaturu tingimustele.
/nginx/o/2020/03/12/13003291t1h8180.jpg)