Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/03/11/13001705t1hed04.jpg)
Mõne nädala eest Singapuri lennundusnäitusel käis Airbus välja katsemudeli Maveric. Mida uut toob suure saladuskatte all valminud projekt lennundusse? Kas nii hakkamegi lendama?
Iga uuendust lennukite disaini ja mootorite vallas, mis andis üks-kaks protsenti kütuse kokkuhoidu ja heitgaaside vähenemist, tervitati seni kui suurt saavutust. Nüüd peaks Maveric (Model Aircraft for Validation and Experimentation of Robust Innovative Controls) seda tegema koguni 20 protsendi võrra. See on juba midagi epohhi loovat kogu kommertslennunduse ajaloos.
Alates kommertslendude tekkest möödunud sajandi 50ndatel aastatel, on küll parendatud disaini, ent põhikontseptsioon «toru-ja-tiivad» lennuki ehituses on jäänud samaks. Aastal 2017 alustas Airbus suure saladuskatte all aga põhimõtteliselt uue lennukidisainiga tegelemist. Selleks on tiibkere, mida inglise keeles nimetatakse mitut moodi: Blended Wing Body (BWB), Blended Body või Hybrid Wing Body (HWB). Tiibkerel pole selgelt eristuvaid kere ja tiibade liitekohti ning tiivad sulanduvad ühtlaselt ruumikaks kereks.