Päevatoimetaja:
Margus Martin

Laste biomeetrilised passid pääsevad sõrmejälgede lisamisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Eestis peab lastel olema oma pass ja vanemate reisidokumenti nende andmeid ei kanta.
Eestis peab lastel olema oma pass ja vanemate reisidokumenti nende andmeid ei kanta. Foto: Raigo Pajula

Euroopa Nõukogu ja Parlament jõudsid kompromissini, mille kohaselt alla 12-aastaste laste sõrmejälgi ei tule biomeetrilistesse passidesse lisada. Sõrmejälgedeta passid saavad ka need, kellelt pole füüsiliselt võimalik sõrmejälgi võtta.

Europarlamendis vastu võetud raportiga muudetakse passide ja reisidokumentide turvaelemente ja biomeetriat käsitlevat määrust, teatas Euroopa Parlament.

Enam kui neli aastat tagasi võeti vastu määrus EL liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta.

Kehvad sõrmejäljed

Hiljem leiti mõnes liikmesriigis läbiviidud katseprojektides, et alla kuueaastaste laste sõrmejäljed ei olnud piisava kvaliteediga isiku tuvastamiseks.

Seetõttu leppisid Euroopa Parlament ja Nõukogu kokku, et alla 12-aastased lapsed on sõrmejälgede andmise kohustusest vabastatud.

Samas võivad riigid, kes juba võtavad alla 12-aastaste laste sõrmejälgi, seda teha veel neli aastat. Vanusepiir ei tohi üleminekuperioodil siiski olla madalam kui kuus aastat.

Sõrmejälgedeta täiskasvnu pass

Lisaks on sõrmejälgede andmise kohustusest vabastatud isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta. Kui sõrmejälgede võtmine kindlaksmääratud sõrmedelt on ajutiselt võimatu, võivad liikmesriigid võtta sõrmejälgi teistelt sõrmedelt.

Kui ka teistelt sõrmedelt on ajutiselt võimatu sõrmejälgi võtta, võivad liikmesriigid väljastada ajutise passi, mille kehtivusaeg on maksimaalselt 12 kuud.

Igal lapsel peab olema oma pass

Lastega kaubitsemise vastu võitlemiseks nähakse eelnõus ette põhimõte - igale inimesele oma pass.

Seni on mõnes liikmesriigis väljastatud passe, millesse on kantud omaniku lapsed ja toodud välja nende nimed, aga mis sisaldavad biomeetrilisi andmeid ainult lapsevanema ja passi omaniku kohta. Edaspidi peab ka igal lapsel olema oma pass.

Liikmesriikidele antakse selle nõude täitmiseks aega kolm aastat. Juba välja antud passe võib kasutada nende kehtivusaja lõpuni.

Tulevikus peab igal euroliidu kodanikul olema oma reisidokument ja liikmesriikides tuleb biomeetrilised dokumendid kasutusele võtta hiljemalt selle aasta juuni lõpus.

Eestis sõrmejälgi passi veel ei kanta

Eestis hakkas kodakondsus- ja migratsiooniamet biomeetrilisi passe välja andma eelmise aasta 22. mail. Esialgu kantakse dokumendis olevale kiibile biomeetriliseks tuvastuseks digitaalne näokujutis.

Selle aasta suvel hakatakse kiibile kandma lisaks ka digitaalseid sõrmejäljekujutisi. Lapsi ei kanta Eestis vanemate passidesse alates 2000. aasta 1. jaanuarist.

Märksõnad

Tagasi üles