Andi Hektor: pisikese viiruse õppetund

Andi Hektor. Foto: Erakogu

See, et tänapäeval suudame mõne nädalaga luua senitundmatu viiruse jaoks biokeemilise testi, on tõeline teaduslik ime, kirjutab kolumnist Andi Hektor.

Mida võis mõelda Hollandi ärimees ja teadlane Antonie van Leeuwenhoek, kui ta aastal 1674 vaatas oma uude mikroskoopi ja avastas üllatusega, et meid ümbritsev keskkond kubiseb pisikestest tegelastest? Kindlasti ajas see tema ihu veidralt kihelema. Sügelus sügeluseks, tema avastatud mikroskoop pani aluse tänapäevasele teaduslikule arusaamisele nakkushaigustest. Enne seda usuti, et haigused tulevad küll pahadest vaimudest, küll mustusest ja levivad paha lõhnana või nõidade käsul. Leeuwenhoeki avastus võimaldas meil hakata end palju tõhusamalt nakkushaiguste eest kaitsma. See muutis arusaadavaks, miks toimivad karantiin ning ruumide, toidu ja käte steriliseerimine. Aga kaude aitas see jõuda ka vaktsineerimise, antibiootikumide ja muude tänapäevaste nakkushaiguste tõrjujateni.

See avastus on ilus näide, kui tõhus on teaduslik lähenemine, võrreldes n-ö huupi rapsimisega. See on ka näide sellest, kuidas parem arusaamine füüsikast, täpsemini optikast, ja selle rakendamine tõi kaasa läbimurde hoopis teistes valdkondades – bioloogias ja meditsiinis.