Eesti inimesi tapab haige süda ja vale toit

Rahvatervishoiu teadur Mikk Jürisson kinnitab, et enamik haiguste riskifaktoritest on välditavad ja selles on suur roll inimesel endal. Foto: Erakogu

Eestis sureb igal aastal üle 15 000 inimese ja nendel surmadel ei ole koroonaviirusega mingit pistmist. «Pooled surmadest on põhjustatud südame-veresoonkonna haigustest, mis on meie suurim murekoht,» tõdes Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi rahvatervishoiu teadur doktor Mikk Jürisson.

Võrdluseks: Lääne-Euroopas on südamesurmade osakaal efektiivse ennetuse ja ravi toel langenud ühele kolmandikule. Neljandik surmadest on tingitud kasvajatest, teiste surmapõhjuste osakaal on väiksem. «Teadlastel on täna päris hea ülevaade nende haiguste riskiteguritest. Selgub, et 90 protsenti südame-veresoonkonna haigustest ja 45 protsenti kasvajatest on seotud eri riskifaktoritega,» tähendas Jürisson.

Kõige olulisem riskifaktor Eestis on Jürissoni sõnul kõrge vererõhk. Iga päev sureb Eestis kõrge vererõhu tüsistustesse kuni 13 inimest. Kui ajalooliselt on kõrget vererõhku loetud omaette haiguseks, siis tänapäeval käsitletakse seda järjest enam kui südamelihase infarkti või ajuinsuldi riskifaktorit, selgitas Jürisson.