:format(webp)/nginx/o/2020/03/09/12999007t1hd74f.jpg)
Koroonaviiruse riskipiirkonnast tulnud inimesed ei anna sellest kiirabile väljakutset tehes alati teada. Nõnda sõidavad sündmuskohale spetsiaalse kaitsevarustuseta parameedikud. Nakatumise vältimiseks saab küll kasutada näomaske, kuid operatiivauto puhastamine võib võtta kuni tunni olulisest tööajast.
Tallinna kiirabi parameedik, kes ei soovinud oma nime avaldada, ütles, et paljud inimesed ei teata häirekeskusesse helistades, et on tulnud Itaaliast või mujalt riskipiirkonnast reisilt.
«Tihti selgub alles patsiendi koju jõudes, kui me seisame ilma igasuguse kaitsevarustuseta keset tuba, et inimene on hiljuti käinud suusatamas,» lausus ta.
Parameediku sõnul teeb olukorra ohtlikuks asjaolu, et kiirabitöötajana puutub ta iga päev kokku kümnete inimestega. «Kui hiljem selgub, et patsient, kes oli hiljuti riskipiirkonnast tulnud, oli näiteks haigestunud, siis meie oleme ju potentsiaalsed haiguse edasikandjad oma vormidega,» rääkis ta.
Juhul kui kohale jõudes selgub, et kiirabi kutsunul võib olla koroonaviirus, tuuakse inimesele ja parameedikutele autost maskid. Järgmise sammuna viiakse võimalikust viirusekandjast patsient Paldiski maanteel asuvasse nakkuskliinikusse.
Kiirabibrigaad ise suundub Mustamäe filiaali autot puhastama ja tuulutama. «Kõik pinnad ja instrumendid tehakse puhtaks, sest ilma puhastamata ei saa uuele kutsele minna. Tuleb välistada olukord, kus me järgmisele kutsele minnes nakkuse edasi kannaksime,» rääkis ta.
Kokku võtab auto ja pindade puhastamine aega pea tunni. Vähemalt pool tundi sellest peab autot õues lahtiste ustega tuulutama. Vajadusel saavad parameedikud ise jaamast uue varuvormi ja vana läheb pesemisse.
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas selgitas eelmisel nädalal Postimehele antud intervjuus, et eraldi koroonaviirusega tegelevad brigaadid võeti kasutusele just praktilistel kaalutlusel.
Valitsuse kõige olulisem eesmärk praegu on ära hoida viiruse edasine levik Eestis.
Covid-19 levib eelkõige piisknakkuse teel. Seetõttu on haiguse leviku piiramise kõige tõhusam abinõu haigestunu lähikontaktide hoidmine võimalikult piiratuna. Juhul kui inimesel tuvastatakse haigestumine koroonaviirusesse, annab terviseamet haigestunule juhised edasiseks käitumiseks.
Valitsuse otsusel lisatakse sellesse lõik, mis annab haigestunule teada, et nende juhiste järgimine pole lihtsalt soovitus, vaid seadusest tulenev kohustus.
Juhul kui inimene on nakatunud koroonaviirusesse ja peab olema koduses karantiinis, kuid ei saa hakkama igapäevaeluga, tuleb tal võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, kes peab teda aitama.
Kui haigestunu rikub terviseameti suunist olla koduses karantiinis ja seab haiguse levitamisega ohtu teiste inimeste tervise, peab ta arvestama seadusest tulenevate tagajärgedega. Nakkushaiguse levitamise eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus.
«Kuna astutakse kontakti patsiendiga, kelle haigusest pole keegi teadlik, on erakorralisel brigaadil kaitsekaalutlused keskmisest nõrgemad. Eribrigaadi [ühe väljakutse] töökoormuse sisse kulub ligi kaks tundi: me saame kätte informatsiooni patsiendi kohta, vahetame riided ära, viime patsiendi kiirabisse, pärast peseme kogu tehnika ja auto ära. Tallinna kiirabi saab iga viie minuti tagant väljakutseid, mistõttu ei tohi võtta autot lihtsalt veoks,» selgitas Adlas ja ütles, et seetõttu leitigi koos terviseametiga, et tuleb luua eraldi brigaad, kes võtab analüüse kodus. Teised brigaadid töötavad tavapärasel moel.
Küsimusele, kuidas kaitsta töötajaid nakkuse eest, vastas Adlas, et töötajate kindluse mõttes on neil seljas kaitsekostüümid. «Meie ülesanne on kaitsta töötajaid 110 protsenti, et oleks kindlus, et meedik läheb pärast vahetust tervena koju.»
Kiirabi väljakutsete arv on suurenenud ning koormuse kasvu on tunda. «Praegu on gripihooaeg ning igal aastal on meil sel ajal tipptund. Patsiendid vahetuvad – vahel on lapsed rohkem haiged, vahel vanainimesed. Sel aasta on rohkem lapsed haiged,» ütles Adlas, lisades, et koroonaviirusega seoses töötavad nad eesliinil ja selline koormuse suurenemine on normaalne.
Koroonaviiruse proove võtab Tallinnas kiirabi päevas keskmiselt 12–16 tükki. Ka anonüümsust palunud parameedik on sõitnud kaheliikmelises brigaadis, mis tegelebki otseselt koroonaviiruse kahtlusega patsientidega.
«Üks võtab ninakaape ja hiljem lähevad need terviseameti laborisse,» ütles ta ja lisas, et ei oska öelda, kui palju täpselt ta proove on võtnud. Küll aga on ta täheldanud, et viirusekahtlusega inimesed reageerivad üle. «Inimesed, kes kahtlustavad, et neil on koroona, lähevad alati paanikasse ja mõtlevad täiesti üle,» nentis ta.
Kaheliikmeline brigaad, kes võtab kodudes koroonaviiruse proove, töötab iga päev kella 10–18, ülejäänud ajal reageerib tavaline kolmeliikmeline kiirabibrigaad.
Avalike kohtade puhul nagu lennujaam ja sadam reageerib ööpäev ringi kolmeliikmeline kiirabibrigaad, mis toimetab inimese haiglasse.
Proovi võtmine toimub vatipulgaga, mis pannakse inimesele ninaneelu. Seejärel pannakse vatipulk katsutisse ja see omakorda kotikesse. Proovi toimetab üksus terviseameti laborisse.
Proovide tulemustest informeerib terviseamet haigla valveametnikku, kes omakorda tegeleb patsiendiga.
Terviseamet saatis pühapäeva õhtul inimestele personaalse e-kirja, mis sisaldas olulist infot koroonaviiruse Covid-19 kohta. Veel kord tuletati meelde, et riskipiirkonnast tulnud või koroonaviirusesse haigestunud inimesega kokkupuutunud peaksid kaheks nädalaks koju jääma ja oma tervist jälgima.
Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp ütles Postimehele eile, et inimesed peaksid kiirabi kutsudes meedikuid kindlasti teavitama, kui nad on olnud riskipiirkonnas või puutunud kokku haige inimesega.
«Kui inimene ei ela Tallinnas või Tartus, kuid on käinud riskipiirkonnas, siis viib kiirabi ta proovi võtmiseks lähimasse kokkulepitud aktiivravi haiglasse,» ütles Kingsepp.
Kuigi enamik inimesi on koolivaheajareisidelt tagasi kodumaale saabunud, viibib osa eestlasi veel võõrsil.
Eesti suursaadik Roomas Celia Kuningas-Saagpakk ütles esmaspäeval Kuku raadiole, et Põhja-Itaalias on koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud karantiinis umbes 200 eestlast. Kokku viibib riigis ligi 800 eestlast, neist lühiajaliselt 81. Paljud on Eesti saatkonnaga ühendust võtnud ja palunud kodumaale tagasipöördumiseks nõusta- mist.
/nginx/o/2019/06/17/12271776t1ha77d.jpg)