Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/05/02/5331249t1h7564.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/08/12996603t1h12bd.jpg)
Nüüdseks on vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi aastapäevakõne pulkadeks lahti võetud, sinimustvalgeks värvitud, läbi arutatud, hinnangud antud ja… arvesse võetud. Selles viimases ma päris kindel pole, sest õhku on jäänud mõned agad.
Kõige üldisemalt kõnest – presidendilt said sugeda pea kõik. Kes teenitult, kes teenimatult. Teenimatult sai pihta ka meie sajandivanuseks saanud kirjanduskorüfee Tammsaare. No miks ta ei võinud oma tegelaskujud Andrese ja Pearu kirjutada rohkem mustvalgeteks karakteriteks. Sest, nagu kommentaatorid on selgeks teinud, oli Andres põhiliselt ikka hea, aga natuke paha ka. Pearu jällegi oli peamiselt paha, aga veidike ikkagi ka hea. Loomulikult tekitab selline peataolek segadust.