Põhiseaduse riive

Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes / Postimees

Nüüdseks on vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi aastapäevakõne pulkadeks lahti võetud, sinimustvalgeks värvitud, läbi arutatud, hinnangud antud ja… arvesse võetud. Selles viimases ma päris kindel pole, sest õhku on jäänud mõned agad.

Kõige üldisemalt kõnest – presidendilt said sugeda pea kõik. Kes teenitult, kes teenimatult. Teenimatult sai pihta ka meie sajandivanuseks saanud kirjanduskorüfee Tammsaare. No miks ta ei võinud oma tegelaskujud Andrese ja Pearu kirjutada rohkem mustvalgeteks karakteriteks. Sest, nagu kommentaatorid on selgeks teinud, oli Andres põhiliselt ikka hea, aga natuke paha ka. Pearu jällegi oli peamiselt paha, aga veidike ikkagi ka hea. Loomulikult tekitab selline peataolek segadust.

Piinlik olukord lahenes õnneks suurema paanikata (järgmise aastapäevani), sest nagu Erkki Koort õigesti tuvastas: «Tõde ja õigus» on ilukirjandus. Teisisõnu, las kirjandusteadlased (näiteks Maarja Vaino) analüüsivad ilukirjanduslike tegelaste ühiskonnakõlblikkust. Ja kolmandatsõnu, las poliitikud tsiteerivad ikka omasuguseid – poliitikuid. Isegi nõukaajal teadis iga kolhoosiesimees, et tsiteerida tuleb Brežnevit, Leninit või hullematel aegadel Stalinit, mitte Lutsu tegelasi Tootsi ja Arnot.