Postimees rikkus head ajakirjandustava

Postimehe uus maja Foto: Sander Ilvest

Pressinõukogu arutas kahe Tallinna Tehnikaülikooli rahastamissegaduse teemalise artikli kohta tehtud kaebust ja ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Pressinõukogu otsus 27.02.2020 kaebuse nr 955 kohta

Pressinõukogu arutas Erkki Karo kaebust Postimehes 24. augustil 2019 ilmunud artikli «Edumeelsed bandiitharitlased» ja 2. septembril 2019 ilmunud artikli «TTÜ petuskeemi üks niiditõmbajatest avas suu» peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Mõlemad artiklid räägivad väidetavast skeemitamisest Euroopa Liidu projektirahaga Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse avaliku halduse instituudis.

Erkki Karo kaebas Pressinõukogule, et artikliga «Edumeelsed bandiitharitlased» luuakse ebaõige ja alusetu mulje, et ta on bandiit ehk kurjategija. Kaebaja märgib, et ei ole pannud toime ühtegi kuritegu, mistõttu ei ole mingit alust teda halvustava väljendiga sildistada. 2. septembri artikliga luuakse kaebaja meelest ebaõige mulje, et ta on teadusrahade väidetava väärkasutuse võtmeisik. Kaebaja märkis, et 2. septembri artikkel põhines seitsme teadlase ühisel pressiteatel, kuid Postimees väärkasutas seda.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikkel «Edumeelsed bandiitharitlased» on arvamuslugu ja selles on autor kasutanud võimalust anda hinnanguid. Postimehe väitel räägivad artiklid tekkinud kahtlustest. Leht lisas, et kaebaja käsitlemine skeemi niiditõmbajana on tingitud varasematest samateemalistest kajastustest, kahe allika ütlustest ja Erkki Karo enda sõnadest. Leht märkis, et teadlaste ühispöördumisele allkirjutanutest üks oli Erkki Karo ja seega on õige öelda, et ta avas suu. Lisaks saadeti pressiteade välja tema nime alt.

Pressinõukogu otsustas, et 24. augustil ilmunud artikliga «Edumeelsed bandiitharitlased» rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4., mis näeb ette, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Samuti on selle artikliga rikutud koodeksi punkti 4.11, mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli «Edumeelsed bandiitharitlased» pealkiri eksitav.

2. septembri artikliga «TTÜ petuskeemi üks niiditõmbajatest avas suu» rikkus Postimees samuti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., sest nimetas kaebajat petuskeemi niiditõmbajaks, kuigi see on avaldatud materjalis faktidega tõendamata.

Pressinõukogu rõhutab, et otsus ei puuduta seda, kas Tallinna Tehnikaülikoolis on olnud teadusraha kasutamisel reeglitest kõrvalekaldeid. Pressinõukogu otsus käsitleb seda, kas artiklites on järgitud ajakirjanduseetika koodeksit.

Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner

Pressinõukogu otsus 27.02.2020 kaebuse nr 953 kohta

Pressinõukogu arutas Robert Krimmeri kaebust Postimehes 22. augustil 2019 ilmunud artikli «TTÜ hämar saladus: mainekas instituut pettis süsteemselt välja eurotoetuseid», 24. augustil 2019 ilmunud artikli «Edumeelsed bandiitharitlased», 2. septembril 2019 ilmunud artikli «TTÜ uurimiskomisjoni juht: Ammendavat vastust pole. Tõepoolest – kahtlane!» ja 9. oktoobril 2019 ilmunud artikli «Süütu mehe jutt: «Ärme kutsu seda pettuseks, muidu süsteem kukub kokku!»» peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artiklid räägivad Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse avaliku halduse instituudi väidetavast skeemitamisest Euroopa Liidu projektirahaga.

Robert Krimmer kaebas Pressinõukogule, et talle ei antud võimalust kommentaariks. Kaebaja leiab, et 22. augustil ilmunud artikkel sisaldab tema aadressil väga tõsiseid süüdistusi ja tema isiklikke andmeid, kuid temalt seisukohta ei küsitud. Kaebaja leiab, et artikli «Edumeelsed bandiitharitlased» pealkirjaga ja loos endas luuakse arusaamine, et ta on bandiit ja järelikult kurjategija. Kaebaja hinnangul sisaldavad artiklid eksitavat ja tõendamata infot.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikliseeria räägib tekkinud kahtlustest. Leht lisas, et ajakirjanikud tegid kõik endast oleneva, et kaebaja ja tehnikaülikooli kommentaare saada, kuid ülikool ei soovinud kommenteerida. Leht lisas, et kaebajat üritati kätte saada enne artikli ilmumist telefoni teel, kuid kontakti ei saadud. Leht selgitas, et seejärel saadi kätte kaebaja vahetu ülemus Erkki Karo, kes lubas ülikooli ja instituudi poolsed selgitused saata. Lehe väitel on artiklites konkreetselt viidatud kahtluste allikale. Leht lisas, et artikkel «Edumeelsed bandiitharitlased» on arvamuslugu ja selles on autor kasutanud võimalust anda hinnanguid.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus 22. augustil ilmunud artikliga «TTÜ hämar saladus: mainekas instituut pettis süsteemselt välja eurotoetuseid» ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul ei teinud toimetus piisavalt pingutusi, et Robert Krimmerit ära kuulata.

24. augustil ilmunud artikliga «Edumeelsed bandiitharitlased» rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4., mis näeb ette, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Samuti on selle artikliga rikutud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11, mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli «Edumeelsed bandiitharitlased» pealkiri eksitav.

Pressinõukogu rõhutab, et otsus ei puuduta seda, kas Tallinna Tehnikaülikoolis on olnud teadusraha kasutamisel reeglitest kõrvalekaldeid. Pressinõukogu otsus käsitleb seda, kas artiklites on järgitud ajakirjanduseetika koodeksit.

Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner