Kadai: koroonaepideemia puhkemine Eestis sõltub naaberriikidest

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai. Foto: Mihkel Maripuu

See, kas Eestis puhkeb koroonaviiruse epideemia, ei sõltu niivõrd meist endist, kuivõrd Eesti naabritest, ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhataja Martin Kadai «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus.

«Me ei saa kontrollida seda, mis toimub ümberringi. Kui naaberriikides see haigusepuhang ei ole kontrolli all ja meil on tihedad sidemed riikide vahel, siis see kõik mõjutab,» ütles Kadai. «Alati on ühe haigusega seotud teatud rahvaterviseriskid ja haiguskoormus, aga võidelda selle vastu erikorra meetmetega, et sulgeda piirid ja nii edasi, avaldab teisipidi halvavat mõju.»

«Kui me vaatame Hiina kaasust, siis seal on uute haigusjuhtude arv drastiliselt langenud. See iseloomustab väga hästi seda, milleks see viirus võimeline on ja milleks ei ole,» rääkis Kadai ERRile. «Kindlasti on siin teatud määramatus, sest viirused on loodud selleks, et muutuda, nad kohanevad selleks, et paremini levida. See on midagi, mida inimkond kontrollida ei suuda. Aga praeguste suuremate kaasuste alusel võib eeldada, et globaalset pandeemiat ei pruugi tekkida, sest me ei tea täna ka seda, kas see viirus käitub sesoonselt. Aga täna on olemas eeldus, et see levib sesoonselt ehk valdavalt sügisest kevadeni.»

«Uue koroonaviiruse tüve puhul ei ole tegu millegi erakordsega,» nentis Kadai. «Tänaseks teame, et 80 protsendil inimestest haigus avaldub kergete ja keskmiste sümptomitega, nad ei vaja haiglaravi, 15–16 protsendil on kulg tõsisem ja 5–6 protsendil on kriitiline. Need numbrid on võrreldavad tavalise hooajalise gripiga.»

«Ma olen prognoosinud, et kui me räägime siin hooaja lõpust ja haigestub kaks protsenti elanikkonnast, siis Eesti haiglavõrk saab nendega hakkama,» märkis Kadai. «Olen toonud näite 2017. aastast, mil oli pisut karmim gripihooaeg kui keskmiselt. Siis vajas ligi 2000 patsienti haiglaravi, 200 oli kriitilises seisundis ja suri 95 inimest.»