Tuleviku-Eesti keskmes on vesinik

Vesiniku salvestamine ja kasutamine. FOTO: Pm Foto: Pm

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on praegu koostamisel Eesti vesiniku tegevuskava ja Eesti vesinikutehnoloogiate eskiis, mille põhijooned paneb paika akadeemik Enn Lust.

Miks on vesinik oluline? Näiteks saab sellest kodumajapidamises ise elektrit toota ja kui järjekordne torm elektriliinid rivist välja viib, pole vaja nädal aega montööre oodata. Kui kodus on vesinikuballoon, elektrolüüser ja kütuseelement, saab kuni liinide kordategemiseni ise elektrit teha. Veel parem, kui majja tuleb gaasitrass, sest vesinikku saab teha ka maagaasist. Ning erinevalt elektrivõrkudest gaasitrassid nii lihtsalt rivist välja ei lähe.

Peale selle vabastab vesinik meid fossiilkütuste taagast ja aitab oluliselt vähendada CO2 sattumist atmosfääri. Ja mis kõige olulisem, hoiab ära inimesele ohtlike lämmastikoksiidide ja nanotolmu sattumise õhku.

Kütuseelement töötab kahtepidi

Vesinikust saab elektrit toota tahkeoksiidkütuseelementidega. See toimub ilma põlemiseta, kõrvalsaaduseks vaid vesi. Samuti töötab kütuseelement pöördprotsessis ehk teistpidi, mis tähendab, et sellega on võimalik päikese ja tuuleenergia ülejääki elektrolüüsi teel väga suure kasuteguriga muundada vesinikuks, mida saab salvestada.

Lusti sõnul on Eesti vesinikuvisiooni aluseks eeldus, et Eestisse rajatakse suuremastaabilised tuule- ja päikesepargid, mis võimaldab odavalt vesinikku toota. Elektrienergia üks põhiline probleem on teatavasti selle salvestamine. Tuule- ja päikeseenergiat saab toota vaid siis, kui parajasti tuult või päikest on. Aga kui parajasti on võrgus elektrit liiga palju või on selle hind liiga odav, siis pole kasulik seda kohe võrku saata. Siin tulebki appi vesinikutehnoloogia.