Hübriidsõjas peaminister Kyriakos Mitsotakis

Kyriakos Mitsotakis. Foto: Artur Kuus

Kreeka võib loota ELi toele, samas teab ka, et nõrkuse korral jääks ta migrantidega üsna üksi.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani sellenädalastes sõnades, et kreeklased ei tea, millal neil endal võib abi vaja minna, on peidus isiklik torge Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakise (51) pihta.

Hellenite valitsusjuht pärineb poliitdünastiast, kelle tõus algas Kreetalt juba Ottomanide perioodi lõpus. Aastal 1968, kui Mitsotakis sündis, oli tema isa Konstantinos (Kreeka peaminister aastatel 1990–1993) pahuksis toona Ateenas võimul olnud sõjaväelise junta’ga. Selle tõttu elas Mitsotakiste pere koduarestis ning praegune Kreeka valitsusjuht saab rääkida, et oli oma esimese pool aastat poliitvang. Vangistusest põgenesid Mitsotakised Türki. Seal ja Prantsusmaal pagulasena möödus kogu Kyriakos Mitsotakise koolieelikupõli.

Sestap võib oletada, et Mit­sotakis mõistab suurepäraselt, mida tähendab sund kodumaalt lahkuda. Aga praegu Türgi-Kreeka piiril toimuva põhiküsimus ei seisne mitte pagulastes, vaid selles, et sõjapõgenike ja nendega eristamatult segunenud majandusmigrantide meeleheide on muudetud hübriidrelvaks Euroopa vastu.