Carlo Cubero: miks mõned traditsioonid püsivad ja teised hääbuvad?

Toidufestival Telliskivi loomelinnakus. Foto: Joakim Klementi

Valdav osa ühiskondlike muutuste alaseid uuringuid ei osuta konkreetsele mudelile, mida saaks tarvitada ühiskondliku ja kultuurilise arengu suuna ennustamiseks. Inimesed on liiga keerulised olendid, et midagi ennustada, kirjutab antropoloog Carlo Cubero.

Millised protsessid muudavad ühiskonda? Miks mõned traditsioonid elavad edasi põlvkonnast põlvkonda, teisi aga peetakse iganenuks ja vanamoodsaks? Valdav osa sellealaseid uuringuid ei osuta konkreetsele mudelile, mida saaks tarvitada ühiskondliku ja kultuurilise arengu suuna ennustamiseks. Inimesed on liiga keerulised olendid, et midagi ennustada. Nii on antropoloogid kaldunud üha rohkem kirjeldama protsessi, mis toob kaasa ühiskondlikke muutusi – “kuidas ühiskonnad muutuvad?” –, selmet otsida vastust küsimusele “miks ühiskonnad muutuvad?”. Kategooriliste avalduste asemel, mis panevad paika ühiskondliku muutuse põhjuse ja pakuvad ennustust tuleviku tarbeks, eelistavad antropoloogid hoolikalt jälgida inimeste igapäevaelu pika aja kestel ja alles nende vaatluste põhjal pakkuda välja ühiskonnateooria. Tulemuseks on nüansirohke tekst, mille keskmes seisavad otsused, mida inimesed langetavad lakkamata muutuvas maailmas.

 

Ühiskonnad ei ole kunagi staatilised. Traditsioonid arenevad aina edasi, aina teisenevad. Viimaks sõltubki traditsiooni väärtus kõigi üksikisikute kujutlusvõimest, kes traditsiooni järgivad.