Kahe maailma vahel olek

Katja Kettu, „Rose on kadunud“ Foto: Raamat

Katja Kettu „Rose on kadunud“ on soome kirjaniku neljas eesti keeles avaldatud romaan. Varem on Kadri Jaanitsa tõlkes ilmunud veel „Keevitaja“ (2011), „Ämmaemand“ (2012) ja „Ööliblikas“ (2016).

„Rose on kadunud“ on lugu viiekümnendates eluaastates soome-indiaani verd Lempist, kes kutsutakse oma lapsepõlvekodu reservaati, kui tema isa Ettut kahtlustatakse noore tüdruku kadumises. Ühe telefonikõnega on Lempi tagasi valusates lapsepõlvemälestustes. Naine otsustab siiski tagasi koju pöörduda, et oma haigele, mälukaotuse all kannatavale isale toeks olla ja tema viimaste mälupiltide abiga oma ema kadumisse 45 aastat tagasi selgust tuua.

Lugu avaneb kirjadena USA Minnesota osariigi Fond du Laci reservaadist 2018. aasta augustis ja 1973. aasta veebruaris. Lempi kirjad nooruspõlve armastusele Jim Hallkasukale vahelduvad tema ema Rose’i kirjadega tütrele. Loo taustaks on ligi 300 000 soomlase rändamine Ameerikasse 20. sajandi alguses. Osa neist asus elama reservaatidesse ja abiellus kohalike indiaanlastega ning pälvis seeläbi nimetuse „findiaanlased“.