Riho Breivel: põlevkivi taandumine roheenergia ees vajab plaani

Riho Breivel. Foto: Erik Peinar/Riigikogu Kantselei

Roheüleminek ja põlevkivitööstus peavad 2050. aastani toimima paralleelselt, et vältida piirkondliku majanduse suretamist, kirjutab endine Ida-Viru maavanem, riigikogu liige Riho Breivel (EKRE).

Kas Euroopa tegelik kavatsus on ikka suurelt väljahõigatud roheleppega planeeti puhtamaks muuta? Alternatiivne käsitlus ütleb hoopis, et regulatsioonide kaudu püüab vana Euroopa tõsta oma konkurentsivõimet. Paraku suretavad need kohati ulmelised plaanid välja suure osa Ida-Euroopa majandusest. Ja see puudutab ka Eestit, ehkki Eesti on olnud kliimapoliitikas eesrindlane. Ainus õiglane üleminek toimub siis, kui suudame tagada Eesti põlevkivitööstuse paralleelse toimimise aastani 2050.

Ka rahvusvahelised analüüsid kinnitavad, et maailmas säilib veel vähemalt 20 aastat nõudlus põlevkiviõli järele. Siinkohal tuleks meil härjal sarvist haarata ning konkurentsivõimelist õlitootmist oma riigi huvides ära kasutada.

Eesti valitsus otsustas eelmisel sügisel toetada ELi kõlava pealkirjaga kliimaneutraalsuse ambitsiooni. Tegelikult ei ole roheleppe eesmärk kliimamuutuste ärahoidmine või tagajärgede leevendamine. Kuidas EL seda üldse teha saaks? Maailma CO₂-heitmetest emiteerib EL kõigest üheksa protsenti.

Jah, ELi liidrid on arutanud kliimaneutraalse majanduse investeerimiskava nn kompensatsioonimeetmeid, kuid seni pole kõlanud midagi sellist, mille üle Eesti peaks rõõmustama. Eesti toetusteks on kavandatud 125 miljonit eurot ehk 95 eurot inimese kohta, mis jääb vajadusele selgelt alla, lisaks pole keegi garanteerinud selle jõudmist Ida-Virumaale. Pealegi on juba investeeringutena läbi käinud kolm ideed: uue radari soetamine, raudtee elektrifitseerimine ja meretuuleparkidele ühenduste väljaehitamine. Ükski neist ei ole seotud Ida-Virumaale uute töökohtade loomisega.