Olav Kreen: kevadjaht leevendaks hanerüüstet

Olav Kreen. Foto: Agnes Aus

Kevadise heidutusjahi idee kasvas välja vajadusest. Rannikul asuvad põllumehed täheldasid juba aastaid tagasi, et põldudel on tühimikud, nüüd kannatab hanerüüste all vähemalt kolmandik Eestist.

Läbirändavate hanede arv on kõvasti kasvanud ja heidutamine ilma inimese osaluseta ei ole enam tõhus. Samas on kevad kiire aeg, kui kõik töötajad peavad nagunii mitmekordse koormusega põllutöid tegema.

Kevadjaht tooks leevendust. Me ei ütle, et see on üks ja ainus meetod, aga siiani ei ole keegi paremat välja pakkunud. Uuritud põldudel oli näha, et linnud ei kiirustanud naasma kohtadesse, mis võisid olla eluohtlikud. Seega on surmav heidutus efektiivsem, mõjudes kauem.

Nagu selgitas praeguseks meie hulgast lahkunud Eesti tunnustatuim haneliste uurija Aivar Leito: kui suunata linnud põldudelt rannaniitudele ja teistele aladele, kus toit ei ole nii energiarikas kui külvatud seemned ja värske vilja oras või talirapsi taimed, pidurduks ka lindude juurdekasv ja looduslik regulatsioon saaks paremini toimida.

Kevadise heidutusjahi vastased seisukohad tuginevad emotsioonidele, kuid enamik inimesi, saades aru asja olemusest, mõistavad probleemi ja tunnistavad heidutusjahti kui lahendust.