Võimuliit jääb Eesti-Vene piiri küsimuses eri arvamusele

Fotol vasakult Mart Helme, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder. Foto: Tairo Lutter

Eile ütles peaminister Jüri Ratas (Keskerakond), et Eestil ei ole territoriaalseid nõudmisi Venemaale ning väide, et Eestil need on, ei ole valitsuse seisukoht. Valitsuse teiste partnerite arusaam erineb aga Keskerakonna omast.

«Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudmisi Venemaale. Väide, et meil need on, pole valitsuse seisukoht. Ma kohtusin äsja suursaadikutega ja juttu tuli ka piirileppest. Ütlesin, et Eesti vajab piirilepet rohkem kui kontrolljoont. Ma olen seda teemat kolme koalitsioonipartneriga arutanud,» rääkis Ratas «Vikerraadiole». Ta lisas, et koalitsioonipartneritel on eri nägemus Eesti-Vene piirileppest, kuid tema hinnangul on piirilepet vaja, ja neis piirides, mis 2014. aastal kokku lepitud. 

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ja välisminister Urmas Reinsalu on rõhutanud, et tänases koalitsioonis pole Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise küsimuses üksmeelt. «Olukorras, kus Venemaa eitab Tartu rahulepingu kehtivust ja Eesti okupeerimist ega tunnusta Eesti iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel, ei ole meil mingit põhjust Venemaaga piirilepingu ratifitseerimiseks,» leiab Seeder.

«Mingisuguseid territoriaalseid nõudmisi Venemaale pole - Venemaa on okupant ja Eesti soovib vaid Tartu rahulepingu täitmist ning lähtub järjepidevusest,» selgitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. «Me ootame, et Venemaa tunnustaks Tartu rahulepingut, Eesti riigi järjepidevust ja teeks ettepaneku lahendada sellest tulenevalt juba uutelt lähtepositsioonidelt muu hulgas ka Setomaa terviklikkuse ja Tartu rahulepingu järgsete territooriumide küsimus,» lausus Helme.

Helme sõnul ei pea paika jutud, et pärast Teist maailmasõda sõjajärgseid piire ei muudeta. «Meie olime okupeeritud riik ega saanud objektina selles kaasa rääkida.»