Otse Postimehest ⟩ Diplomaat Gert Antsu: Venemaa ei ole pärast Krimmi annekteerimist muutunud

Eesti Idapartnerluse Keskuse juht Gert Antsu nentis Postimehe otsesaates, et Venemaa käitumismuster ei ole muutunud võrreldes aastaga 2014, mil Krimm liideti vägivaldselt Venemaaga. «Laiemas plaanis on Venemaa eesmärk lääne mängu rikkuda, sekkuda nii lähivälismaal kui ka kaugemal,» lausus Antsu. «Mida vähem Euroopa kõlblik, korrumpeerunum ja segadusttekitavam on Ukraina lääneliitlaste jaoks, seda parem Venemaale,» lisas diplomaat.

Ukraina kriisi külmutatud konfliktiks Gert Antsu nimetada ei soovi. «See võimaldaks panna Ukraina samasse nimekirja Gruusias ja Moldovas olevate konfliktidega. Erinevalt nendest konfliktidest on tegemist reaalse sõjaga. Iga nädal saab mitu Ukraina sõjaväelast surma ja veel rohkem haavata,» selgitas ta ja lisas, et kindlasti ei ole Kiiev nõus loobuma ei Ida-Ukrainast ega Krimmist.

Otse Postimehest: Gert Antsu Foto: Madis Veltman

Lääneriigid Venemaa agressiooni Ukrainas diplomaadi sõnul unustama ei hakka. «Krimmi annekteerimise järel kehtestatud sanktsioonid kehtivad endiselt. Tõepoolest ei ole kriis enam suure meedia tähelepanu all. Minski läbirääkimistel midagi nagu toimub, aga siis vahepeal jälle ei toimu. Krimm on varjus, aga ilmselt tähendab see realistlikku arusaama sellest, et täna ega homme midagi ei muutu,» leidis Antsu.

Normandia neliku kohtumistes näeb Eesti Idapartnerluse Keskuse juht mõningast edasiminekut. «[Ida-Ukraina rindejoone - toim.] üks piiriületuskoht tehti korda ja järjekorrad on jäänud lühemaks, aga laias plaanis pole midagi muutunud,» tõdes Antsu ja kinnitas, et mürsutabamuse oht on endiselt olemas. «Erinevalt tavalisest sõjast inimesed ületavad kontkontrolljoont mõlemas suunas. See näitab, et erilist vihavaenu vene- ja ukrainakeelsete vahel, nagu Venemaa üritab portreteerida, ei ole. Sealkandis on suurem osa kohalikke tegelikult venekeelsed ja ei ole neil mingit omavahelist vaenu,» sõnas ta, lisades, et tegu on selgelt Venemaa poolt algatatud ja endiselt köetud konfliktiga.

Inimeste elutingimused Ida-Ukrainas on keerulised. Olustikku üritavad parandada jõudumööda ka rahvusvahelised organsatsioonid. «Remonditakse inimeste maju-kortereid ja üritatakse luua töökohti, aga see ei ole lihtne. Keegi ei tule ju investeerima olukorras, kus käib sõda ja inimesed elavad kontaktjoonele väga lähedal,» selgitas diplomaat. Täna elavad sõjakoldes põhiliselt vanainimesed, kellel pole kuhugi minna ega taha kodust ära kolida.

Pärast sõja puhkemist on Ukraina Gert Antsu sõnul kõvasti pingutanud selle nimel, et vastata Euroopa Liidu nõuetele, aga väga palju on veel teha. «Tänapäeval on ukrainlaste seas emotsioone ehk vähem, aga veendumus, et Ukraina tulevik on läänes, on selge,» uskus ta. «Küsimus on selles, kas inimesed Ukrainas täpselt aru saavad, mida tähendab Euroopa Liit. Tunnetuslikult tähendab see kõigi jaoks rohkem raha, kõrgemat palka ja pensione, aga täpsemalt pole ilmselt enamus inimesi seda veel läbi mõelnud,» nentis Eesti Idapartnerluse Keskuse juht.

Gert Antsu usub, et Krimmi annekteerimine tõstis president Putini populaarsust kodumaal, aga tegemist on kahe teraga mõõgaga. «Krimmi Venemaa osaks olemine on endiselt populaarne, aga teisest küljest andis see meeletu hoo Ukraina riikluse ja rahvuse konsolideerumisele, mis enne oli natukene laialivalguv. Ei saa olla kindel, kas kuue aasta tagune samm on ennast ikkagi [Venemaa jaoks - toim.] õigustanud,» leidis Antsu.