Surnuna leitud Türi ilvese julgus viitas inimese sekkumisele

Ilves. Foto on illustratiivne. Foto: Merle Rüütel

See oli jaanuari alguses, mil laiema avalikkuse ette jõudsid pildid ja videod Türi linnas ringiluusivast ilvesest. Sekkusid eksperdid, sõna said linnajuhid, aga mitu kuud hiljem eksles metsloom endiselt kevadpealinnas. Eksles esmaspäeva õhtuni.

Tegelikult nähti ilvest esmalt Väätsal, kuid viimased kaks kuud oli ta pigem Türi elanik. Käis hoovist hoovi, jalutas linnatänavail ja hoonete katustel, lasi õuekoertel enda peale haukuda ega öelnud ära ka leitud toidust.

Ilves tundis end julgelt

Viimane jäädvustatud kokkupuude ilvesega oli kevadpealinlastel veebruari lõpus, mil metsloom näitas end Türi ­äärelinnas.

Majaperemees Rein Säinas jutustas, et juhtus see õhtul kella poole kuue ajal. Mees oli õues toimetamas, kui kuulis, et keegi maiustab kuuri all koerale mõeldud krõbinatega. See tundus kummaline, sest koer oli ju toas. „Mind märgates jäi ilves rahulikuks, aga hakkas otsima ruumist väljapääsu. Olin loomast umbes kolme meetri kaugusel. Kui olin enda uudishimu rahuldanud, kutsusin teda välja. Taganesin õue ning mõne sekundi pärast oli loom ka väljas ja putkas metsa poole.”

„Krõbinate peale oli ilves maias algusest peale, kui ta Türile sattus. Ta sai kusagilt kassidele mõeldud krõbinaid, samuti nähti teda lindudele mõeldud rasvapallikesi söömas – sellepärast ta linnas käiski, et leidis sealt süüa,” kommenteeris Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Peep Männil.

„Aina rohkem tundub mulle, et inimene oli selle ilvese ebaseaduslikult üles kasvatanud ja siis metsa lasknud,” jätkas ta.