Küüslauk ei lase vanaks jääda

Küüslauk on justkui imetaim, mis tugevdab immuunsüsteemi, ennetab ateroskleroosi ja on abiks seedimisel, töötab hästi vastu bakteritele, seentele ja viirustele, hoiab eemal külmetushaigused, reguleerib vererõhku, langetab kolesterooli. Foto: Shutterstock

Kesk-Aasiast Egiptusesse, sealt Väike-Aasiasse, siis Euroopasse ja üle kogu maailma – selline on küüslaugu enam kui kuus tuhat aastat tagasi alanud teekond.

Küüslaugusibulaid on leitud Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoni hauakambrist, sest neid peeti nii väärtuslikuks kraamiks, et pandi austuse märgiks lahkunule hauda kaasa. Jõu suurendamiseks sõid küüslauku ka Egiptuse püramiidide ehitajad.

Sõdade ajal raviti värskelt pressitud küüslaugumahlaga haavu. Tuntud on usk, et küüslauk hoiab eemal vampiirid: Bram Stokeri romaan „Dracula” tutvustas küüslauku kui ainsat tõelist vampiiripeletajat, ja imestada polegi midagi, sest sääsetõrjeks on küüslauku kasutatud küll – ja vereimemi­sega on tegu nii sel kui ka teisel juhul.

Seda taime on peetud vananemist pidurdavaks vahendiks. Ühest Tiibeti kloostrist leitud retsepti järgi koosnevat nooruse eliksiir küüslaugust ja piiritusest, millesse tuleb segada taruvaiku ja mett.

ram Stokeri romaan „Dracula” tutvustas küüslauku kui ainsat tõelist vampiiripeletajat, ja imestada polegi midagi, sest sääsetõrjeks on küüslauku kasutatud küll – ja vereimemi­sega on tegu nii sel kui ka teisel juhul.

Saksamaal ja Siberis usuti, et küüslauk peletab düsenteeria ja tüüfuse. Hiinas raviti sellega südame- ja seedeelundite haigusi ning menstruatsioonihäireid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk ergutab sugunäärmete tegevust.

Aitab suitsetamisest loobuda

Tänapäevalgi arvatakse küüslauk olevat paras imerohi. See taim tugevdab immuunsüsteemi, ennetab ateroskleroosi ja on abiks seedimisel, töötab hästi vastu bakteritele, seentele ja viirustele, hoiab eemal külmetushaigused, reguleerib vererõhku, langetab kolesterooli. Küüslaugu söömisel muutuvad eakate inimeste veresooned elastsemaks.

On koguni tõestatud, et värske küüslaugu söömine aeglustab vähirakkude kasvu: maades, kus süüakse küüslauku regulaarselt ja palju, on registreeritud palju vähem vähijuhtumeid. On ka teada, et küüslauk võitleb aktiivselt maovähki põhjustava bakteriga.

Raviefekti saavutamiseks soovitatakse päevas süüa paar-kolm küüslauguküünt, toidule tuleks lisada teda paar minutit enne roa valmimist.

Küüslaugu abil olevat ka lihtne vabaneda suitsetamisest ja liigsest magusasöömisest.

Küüslauk sobib kala- ja lihatoitudesse ning salateissegi. Roheliste ja puuviljasalatite tarbeks lõigatakse küüs pooleks ja hõõrutakse sellega kaussi – küüslaugu hõng muudab salati pikantseks. Seda lisatakse suppidesse ja ühepajatoitu, marineeritavaile ja hapendatavaile kurkidele, armastatud maitseaine on küüslaugusool.

Küüslaugulõhna aitavad peletada soe piim, koor, majonees, sidruniviil, peterselli- või sellerileht. Kes soovib toorelt süüa, peaks seda tegema enne sööki – siis kaob lõhn kiiresti.

Kasvab kaua

Küüslauk tahab kasvamiseks viljarikast pinnast ja päikeselist kohta. Ta võib sirguda kuni 60 cm kõrguseks ja peale mugula on head ka rohelised varred – maitse- ja ravimtaimena. Marineeritud võrsed sobivad hästi näiteks grill-liha lisandiks.

Küüslauk kasvab kaua. Hea on küüned idandada ja panna maha märtsis-aprillis, kui maa on niiske. Mida suuremad ja tervemad küüned maha istutada, seda tõenäolisem on külluslik saak. Saagi koristamisel sorteeritakse välja suuremad sibulad, et need sügisel küüntena maha istutada. Kui panna need porgandite ja rooside kõrvale, kaitseb küüslauk viimaseid lehemädaniku eest.

Tark on küüslauku hoida talvel jahedas, siis arenevad järgmisel aastal suuremad mugulad.

KOMMENTAAR

Kersti Veidrik. Foto: Marianne Loorents

Kersti Veidrik

Rakvere perearst

Küüslauk on maailma tähtsamaid ravimtaimi, mida on uuritud sajandeid ja mille ravitoime kohta on avaldatud üle tuhande teadusartikli. Arvatavate heade omaduste nimekiri on pikk, alates immuunsüsteemi tugevdamisest, organismi puhastamisest, ainevahetuse parandamisest kuni vähktõve ennetamiseni. Palju on tõendust küüslaugu põletikuvastase toime kohta. Enne kui nüüdisaegsed antibiootikumid muutusid kättesaadavaks, oli küüslauk enim kasutatud vahend nakkushaiguste ravis.

Küüslauk sisaldab rohkem kui 200 keemilist ühendit, sealhulgas ligi 100 väävliühendit ehk sulfiidi, fütontsiide, teadaolevalt kümmet liiki looduslikke suhkruid – monosahhariide ja polüsahhariide, eeterlikke õlisid. Märkimisväärses koguses on lõhnatut väävliühendit alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks ja annab küüslaugule iseloomuliku tugeva lõhna.

Lisaks tekib ensüümide toimel mitu ühendit, millel kõigil on leitud tugev antibiootiline toime. Koostises on erinevaid vitamiine. Ka sisalduvate mineraalide loetelu on pikk: fosfor, kaalium, koobalt, kroom, väävel, seleen, kaltsium, mangaan, magneesium, germaanium, naatrium, raud, mangaan, jood, tsink. Selline mitmekesisus on väikeses küüslauguküünes.

Kuid küüslaugu tarvitamisel on ka oma ohud ja see ei sobi kõigile. Nii mõnigi tunneb toore küüslaugu söömisel maovaevusi ja arstiga võiks nõu pidada, kui raviskeemis on verevedeldajad, sest küüslauk võib võimendada nende toimet.