/nginx/o/2020/03/04/12988505t1hbd52.jpg)
Maali, Vambo, Mooni, Ruja, Jõgeva – need on vaid mõned näited Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) portfellis leiduvast 101 sordist. Nende hulgas leidub ETKI oma aretisi, koostöös valminud aretisi, teiste aretajate sorte, mida ETKI esindab, ning rahvaselektsiooni sorte, mida säilitatakse.
Esindatud on tera-, köögi- ja kaunviljasordid, aga ka heintaimede, õlikultuuride, tatra ja kartuli sordid.
ETKI asedirektor Pille Ardeli sõnul sobivad nende sordid ideaalselt Eesti tingimustesse, sest on ju siin aretatud. „Meie talved on karmimapoolsed ja aretuse põhisuund on, et sort oleks talve- ja haiguskindel ning sobiks meie kliimasse.” Järjest rohkem tuleb lõuna poolt meie põldudele uusi putukaliike, kes põllukultuuridega maiustada armastavad ja kellega sordiaretajad arvestama peavad.
ETKI sordiaretuses, millega on tegeldud peaaegu sada aastat, on suur osakaal heintaimedel, mis on väga tarvilikud karjakasvatusele. „Paljud heintaimede sordid on saadud meie enda geneetiliste ressursside korjamisel. Need on väga hinnas, sest heintaimede aretustegevus on kallis,” rääkis Ardel. Põhjamaades ei ole kuigi palju heintaimede aretajaid.
Turul on palju seemnefirmasid, igal oma portfell ja paljud toodavad seda välissortidega. Ent ETKI püüab saada järjest paremaks müügimeheks.
Ühe põneva teemana tõi ta välja paljasteralise odra ja kaera. Neid on hea idandada ja neid on vaja näiteks leivatööstusele. Ka talioder on järjest rohkem hinnas ja talirüpski üsna uus tulija. Koostöös Eesti Sojaliiduga on aretatud sojauba.
Kuigi teoreetiliselt võiksid ETKI aretatud sordid, mida Eesti seemnekasvatajad paljundavad, üsna suure osa Eesti põllumeeste vajadustest rahuldada, ei ole see nii. „Põllumajandus on samasugune majandus kui muu. On konkurents, avatud turg,” rääkis Ardel. Turul on palju seemnefirmasid, igal oma portfell ja paljud toodavad seda välissortidega. Ent Ardel lisas, et ETKI püüab saada järjest paremaks müügimeheks.
/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)