Mika Lauhde: Huawei paradoks

Mika Lauhde Foto: Aivar Pau

Huawei asepresident Mika Lauhde selgitab vastuseks artiklile «Kelle tehnoloogiast me sõltume?», millisena näeb ettevõte oma plaani Euroopas.

Postimehe arvamusloos 27. veebruaril tõstatas härra Raul Rikk igati põhjendatud küsimuse: kelle tehnoloogiast me sõltume? Küsiksin vastu: kas üldse tasub täielikult mõne kindla riigi tehnoloogiast sõltuda? Et tagada oma sõltumatus ühest või teisest pakkujast, tuleb tagada võrdne ligipääs kõigile pakkujatele. Eesti on seda põhimõtet osanud väga edukalt rakendada näiteks energiatööstuses oma energiajulgeoleku tagamisel. Tehnoloogiasektoris kehtivad samasugused printsiibid.

Huawei probleem on selles, et ettevõte on muutmas kõiki seniseid telekommunikatsiooni reegleid. Me oleme avanud oma lähtekoodi ning lubame kolmandatel osalistel seda katsetada, lisaks järgime standardisatsiooni ja sertifitseerime oma tooteid – oleme sisuliselt läbipaistvad. Seetõttu ongi küsimus Huawei usaldusväärsusest omamoodi paradoksaalne, sest esimese ettevõttena ei eeldagi me enam riikidelt ja koostööpartneritelt pimesi usaldamist, vaid oleme seadnud eesmärgiks täieliku läbipaistvuse telekomisektoris.

Endine Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Jaan Priisalu käis mõni aasta tagasi välja idee: Eestil peaks olema oma krüpteerimisalgoritmid, et tagada sõltumatu konfidentsiaalsus. Huawei ongi arendanud oma tehnoloogiat just nõnda, et saaks selliseid visioone tehnoloogiliselt toetada. Spekuleeritakse selle üle, mis on Huawei plaan Euroopas. Palun väga: Huawei eesmärk on pakkuda uut võimalust küberturvalisuses ja riiklikus konfidentsiaalsuses, mis omakorda edendaks Euroopa digitaalset suveräänsust. Küsimus taandubki sellele, kas seda tahetakse. Seepärast lähenebki Huawei teatud küsimustele pisut teistmoodi, kui Euroopas seni harjunud ollakse.