VIDEO ⟩ Termokaamera tuvastatud palavikus reisija saab vabalt sadamast lahkuda

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ragnar Vaiknemets ütles Postimehele, et Tallinna Sadamas termokaameraga tuvastatud palavikus reisijatega talitatakse vabatahtlikkuse alusel. «Tegemist ei ole tervishoiuteenusega. Kui inimene keeldub koostööst, siis me ei saa teda piirata või sundida sellest osa võtma,» nentis Vaiknemets.

«Mõõdame siin esmakordselt Eestis termokaameratega inimeste kehatemperatuuri. Hetkel arvestame 38 või kõrgemat temperatuuri. Kui masin selle tuvastab, siis [sadama meeskonna - toim.] ülesanne on inimene vabatahtlikkuse alusel suunata tervisenõustamisse,» sõnas Vaiknemets.

Termokaamera testimine Tallinna Sadama A-terminalis. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Kui reisija kehatemperatuur on alla 38 kraadi, siis termokaamera näitab rohelist tuld, ehk hoiatust ei anta. «Selle peale masin ei hakka alarmi andma ja inimene läheb vabalt sõelast läbi. See on määratud selle pärast nii, et ei tekiks liiga suured [ummikud - toim-]. Kehatemperatuur üle 38 kraadi viitab juba reaalsele viirusnakkusele,» selgitas sotsiaalministeeriumi nõunik.

Tervisenõustamine käib vabatahtlikkuse alusel ja terviseamet loodab inimeste koostöövalmidusele. «Tegemist ei ole tervishoiuteenusega. Kui inimene keeldub koostööst, siis me ei saa teda piirata või sundida sellest osa võtma,» nentis Vaiknemets. «Elame demokraatlikus ühiskonnas ja me ei saa kedagi sundida tegema seda, mida ta ei soovi,» lisas ta. 

«Me ei osuta tervishoiuteenust, seetõttu me ei saa käidelda terviseandmeid. Kui näiteks mõõdame temperatuuri, täheldame selle üles ja lisame inimese nime, siis on tegemist juba terviseandmetega,» tõi Vaiknemets näiteks. 

«Eeskätt tuvastame, kas inimene tuleb riskipiirkonnast, nagu näiteks Hiina, või on tal olnud hiljuti lähikontakt kinnitatud koroonaviirusesse nakatunuga. Kui need näitajad on olemas, siis kordame kehatemperatuuri mõõtmist ja vaatame, kas on teisigi haigustunnused. Juhul kui jõuame lõpuks selleni välja, siis suuname inimese edasi tervishoiusüsteemi,» lausus tervisesüsteemi ekspert. 

Nõrkade sümptomite puhul soovitatakse inimesel pöörduda perearsti poole, vajadusel kutsutakse raskes olukorras kiirabi. «Anname inimesele ühekordse maski ja uurime, kas tal on arsti, kelle poole pöörduda. Juhul, kui ei ole perearsti, siis suuname ta Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkushaiguste kliinikusse,» lausus Ragnar Vaiknemets.

Termokaamerad tellis Tallinna Sadam neljapäeva öösel. Tehnika jõudis kohale kiirelt ja süsteemi käimasaamine läks tõrgeteta. «Me soetasime need [termokaamerad - toim.] iseendale ja kui vajadus tekib, siis saame need uuesti installida, tarkvara üle vaadata, kapist välja võtta ja tööle panna,» sõnas Tallinna Sadama sadamaohutuse osakonna juhataja Siiri Lõhmus. Kui viiruse oht möödub, siis termokaamerate igapäevaseks kasutamiseks Tallinna Sadam vajadust ei näe. «Kui riik peab seda vajalikuks, siis [võimekus - toim.] on meil olemas,» lisas Lõhmus.

Sadamas rakendust leidnud termokaamerate maaletooja Bristol Trusti esindaja Kaupo Mikk kinnitas, et tehnika on usaldusväärne. «Süsteemi eksimisviga on 0,3 kraadi. Kuna kaamera mõõdab pidevalt ka ümbritsevat temperatuuri, siis palavikus inimese leidmise tõenäosus on äärmiselt suur,» lausus Mikk.