Kuidas me teame, milline koroonaviirus välja näeb?

Koroonaviiruse portree. Tegelikult vastab tõele küll viiruse kuju, ent värvid on fantaasia vili. Foto: Phil/wikipedia

Pärast suurt teadus- ja hirmuartiklite voogu pole vist kedagi, kes ei tunneks koroonaviirust pildilt kohe ära. Aga kuidas me ikkagi need nn fotod oleme saanud, kui tegu on ülimalt pisikeste tsibiputtinatega? Tavaline mikroskoop meile viiruseid ju ei näita.

Teekond mikromaailma algas juba ammu, pea pool aastatuhandet tagasi, kui hollandlane Antonie Philips van Leeuwenhoek tegi oma mikroskoobid maailmakuulsaks. See andis tööriista hilisematele bakterioloogidele, kes leidsid tohutu hulga haigustekitajaid ja valmistasid maailma esimesed vaktsiinid – prantslane Louis Pasteur ja tema instituut. Kuid Pasteurile jäi arusaamatuks marutõvetekitaja, seda ei näidanud ükski mikroskoop. 1884. aastal täiustas Charles Chamberland Pasteuri ülipeent filtrit (Pasteur-Chamberlandi filter), mis pidas kinni ka pisimad mikroorganismid. Vene mikrobioloogi Dmitry Ivanovsky tööst aastal 1892 tubakataime mosaiikviiruse uurimisel selgus aga, et ka parimate filtritega töödeldud lehemahl jäi nakkavaks. Ta arvaski, et tegu on mingite toksiinidega. 1898 uuris viiruseid ka hollandlane Martins Beijerinck, kes pakkus, et selles filtreeritud vedelikus pesitseb miski contagium vivum fluidum ja võttis taas kasutusele termini viirus (virus on tõlkes mürk).

Kulus veel 33 aastat, enne kui teadlased said viiruseid esimest korda oma silmaga näha.