Genfi autonäitus jäeti ära koroonaviiruse kartuses. Püüame näidata siiski kasvõi migagigi sellest, mida oleksime muidu Genfis näinud.
Koenigsegg Gemera ja teised, mida me oleks näinud Genfi autonäitusel, kui see oleks toimunud
Võib vaid ette kujutada, kuidas esmaspäeval maandusid Genfi lennuväljal üksteise järel kummituslennukid, pardal vaid piloodid ja pardapersonal. Reisijatest tühjad! Otsuse keelustada märtsi keskpaigani kõik üle tuhande osalejaga üritused võtsid Šveitsi võimud vastu täiesti viimasel minutil, läinud nädala reedel. Keeld puudutas otseselt (ja tegelikult ainult!) Genfi näitust ning otsus langes kõigest kolm päeva enne, kui näitus oleks avatatud esmalt ajakirjanikele tutvumiseks.
Genfi autonäitus on suutnud seni hoida kõrget mainet ja täita olulist rolli. Seda valusam on löök autotööstusele ja publikule. Kahjusid loetakse kokku mitut moodi. Rahas – kõneldakse hinnanguliselt poolest miljardist, ent vaevalt siinkohal millegi tõelähedaseni üldse jõutakse. Maines – kui tootjal oli kavas uudis välja kuulutada Genfis, siis pinguta kuidas tahad, aga hiljem teist korda välja hõigatuna on see ikkagi kõigest teine tõmmis. Keeruline olukord! Kuidas mõjutab Šveitsi võimude otsus autotööstuse, -näituste ja -esitluste tulevikku laiemalt, hakkab selguma alles pisitasa. Mõju võib olla laiem ja kahju ulatuslikum, kui praegu paistab.
Mida näitusel oleks näidatud? Mida me ei saa siin parimagi tahtmise juures näidata, on Genfile iseloomulikud maiuspalad: kõikvõimalikud väiketootjate hüperautod, disainikurioosumid ning tuuningukodade looming – nii heas kui halvas. Ent mis kõige olulisem, me ei saa edasi anda Genfi meeleolu.