27. veebruari kontserdi alguses eisteleti Erki Pärnoja sooloalbumit «Leva», kus muusik on üles ehitanud lõputuid helikihte, mis jõudsid oma sügavasisulisuses ja mõtlemapanevuses nauditavate tipphetkedeni. Pärnoja esinemise ning samuti temaga tehtud intervjuude puhul paeluvad soojus, avatus ja ausus, soov valada sisemised mõtisklused oma muusikasse ning seeläbi neid ka kuulajatega jagada.
Terevisioonile ja veebiajakirjale «Häppening» antud intervjuudes selgitab Erki oma plaadi algimpulsse järgnevalt: «Plaadi teema sai alguse selle nimiloost «Leva», mis tähendab rootsi keeles elamist – tahet elada. Kõik on alguse saanud mõttest, et kas me elame päriselt või ootame midagi, et hakata elama.» Lugude pealkirjad väljendavad kõik igatsust millegi järele ning on üles ehitatud kordustele. Nii nagu elamine koosneb mitmetest kihtidest ja tahkudest, oli Erkil soov seda ka muusikas väljendada.
Seesugune idee ehitada lood üles korduste peale meenutab Arvo Pärdi muusikat ning väljaandele Muusika Elu antud intervjuust tuleb välja, et Pärt on tõesti Pärnoja loomingut mõjutanud. Nende loomingukeelte sarnasus peitub minu jaoks mitmete korduvate fraaside kulgemises, millele lisatake juurde pidevalt edasi arenevaid kihte ning samuti soovis leida lihtne kõla, eemaldada kõik ebaoluline, jättes alles vaid kõige mõjuvam, kõige kõnetavam.