Uute ravimite arendamine on väga aja- ja rahamahukas ettevõtmine, mistõttu võivad teadlased küll epideemiate puhkedes asuda kiiresti lahendusi otsima, kuid tihtipeale jõuab puhang enne tulemusteni jõudmist juba mööda minna. Lisaks tähendab see, et enam ei ole ka piisavas koguses patsiente, et uuritavaid preparaate järele proovida.
«Paljude ravimigruppide puhul selgub, et välja töötatud ravim ei pruugigi kõige efektiivsemalt soovitud eesmärke täita, küll aga saab teda hoopis kusagil mujal kasutada. Selliseid pooleli jäänud projekte on väga palju, kuna kuigi ravim ei ole n-ö valmis arendatud, on temaga siiski suurem osa arendusest tehtud ja kui see nüüd uue haiguse vastu efektiivseks osutub, siis on tema lõpuni arendamine nii odavam kui ka kiirem,» selgitas Eesti teadlaste eestvedamisel läbi viidud uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson.