Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Näitus, mis avab uusi olemisviise

Copy
Kris Lemsalu Malone, «Love Song Sing-Along» (detail), 2019/2020. KW kaasaegse kunsti instituut, Berliin.
Kris Lemsalu Malone, «Love Song Sing-Along» (detail), 2019/2020. KW kaasaegse kunsti instituut, Berliin. Foto: Frank Sperling

Hea kunst on vahepealsuste, paljususte ja vabaduste maailm. Sageli suudab see muuta keerukad asjad ootamatult lihtsaks ning ka vastupidi – heas kunstis võivad pealtnäha lihtsad asjad ilmneda teinekord hoopis ootamatust nurgast, näidates meile, et kõik on kõigega läbi põimunud.

Berliinis, KW kaasaegse kunsti instituudis saab praegu näha eesti staarkunstniku Kris Lemsalu ja legendaarse multiinstrumentalisti Kyp Malone’i ühisnäitust «Love Song Sing-Along». See on salapärane, rõõmus ja mänguline. Korraga isiklik ja universaalne. Näituse avamisel oli galerii rahvast täis: tundus, et ukse taga oli pooltuhat inimest, kes kõik tulid igast maailmanurgast Lemsalu ja Malone’i vaatama. Saab ju ainult hea meel olla, kui kaasaegset kunsti sedasi hinnatakse.

Kuigi selle näituse puhul on tegemist omamoodi müsteeriumiga, ei ole Lemsalu ja Malone’i kunst ligipääsmatu. Vastupidi, see on avatud, kaasakiskuv, käivitav, tundma ning mõtlema panev. Sissepääsu juures asuv Kris Lemsalu suur installatsioon hiiglaslikust luigest, kelle sees sõidavad mugavalt ringi veidrad teriomorfsed tegelased, tekitab õige mõnusa tunde ja häälestab õigele lainele – need poolkeraamilised olendid pole justkui ei siit- ega sealtilmast. Või õigemini, nad kuuluvad kõikidesse maailmadesse võrdselt. Nagu tegelikult me kõik. See on näitus, mis avab uusi olemisviise.

Lemsalu mõtestabki ümber «elu» mõiste kui sellise, ta nihutab omal animistlikul moel selle piire. Kõik on omavahel seotud, kõike on võimalik kõige ülejäänuga liita. Kyp Malone’i vesivärvidega joonistatud maalid jätkavad ja täiendavad Lemsalu installatsiooni, panevad selle uutmoodi resoneerima. Igal tema pildil võib näha erisugust maailmapuud ning maagilist arhetüüpide tantsu ja mängu, mis on alati varjuline ja vitaalne. See on otsekui Lemsalu ja Malone’i alkeemiline laulatus, hieros gamos.

Siin valitseb paljususe loogika; näitusel käib kosmiline tants, mille osalejad vahetavad nägusid ja helisevad koos. Kyp Malone on peale maalide teinud näitusele ka mõnusa helitausta, mis oma täies ulatuses kestab ligi kaks tundi. Võiks öelda, et «Love Song Sing-Along» on üks suur maagiline rituaal, hea tahte avaldus maailmale, mis seda hädasti vajab. Omal moel on see ka uue maailma loomine.

Tagasi üles