Küsimus ei ole ainult põhikoolis. Kihistumine jätkub kõrgematel haridusastmetel ja on juba märgatavalt muutnud soolist tasakaalu ülikoolides. Ehkki kostab hääli, et professorite hulgas on siiski rohkem mehi kui naisi, on paljudel erialadel olukorra muutumine vaid aja küsimus.
Kuigi nihe näitab ilmekalt naiste emantsipeerumist ja võiks seega olla tervitatav, tuleks küsida, kas samavõrra tervitatav on ka see, kui pendel liigub hooga teise äärmusesse. Kindlasti on eluvaldkondi, kus meestel on siiani eelised, kuid see pole vabandus, millega juhtida tähelepanu kõrvale arengusuunast, kus nad on ilmselgelt halvemas olukorras.
Olen kaugel arvamusest, et soostereotüübid on bioloogiliselt määratletud, vastupidi, ühiskondlikel normidel ja nende survel on väga suur mõju inimese käitumisele, vaimsele heaolule ja hakkama saamisele. Seetõttu kaldun arvama, et poiste ja noorte meeste toimetulematus võib vabalt olla tingitud ühiskonna poolt neile peale surutud normidest. Ja ma ei pea silmas traditsioonilisi soorolle, millele vastamise survega meeste hädasid sageli seletatakse. Pigem neid uusi norme, mis sunnivad poisse oma mina alla suruma ja olemust häbenema.
PÄEVA KOMM
Kindlasti on eluvaldkondi, kus meestel on siiani eelised, kuid see pole vabandus, millega juhtida tähelepanu kõrvale arengutest, kus nad on ilmselgelt halvemas olukorras.
Kui naiste emantsipatsioon saab võimalik olla üksnes meeste allasurumise hinnaga, siis ei ole see millegi poolest parem olukorrast, kus meeste edukus on võimalik vaid naiste allasurumise hinnaga. Võibolla mingil hetkel isegi oli vaja murda traditsioonilist macho-mehe kuvandit, kuid praeguseks tundub, et tasakaaluks on vaja taas hakata poistes kasvatama mehelikke väärtusi ja looma neile hariduskeskkonda, kus ka nemad, mitte üksnes tüdrukud, saaksid tunda eduelamust.