Berliini filmimuuseum võlub imelise ekspositsiooniga

Vaade Berliini filmimuuseumi ekspositsioonile. Foto: Berliini Filmimuuseum

Muuseumi täpne nimetus on Museum für Film und Fernsehen, maakeeli siis filmi- ja telemuuseum. Avati maja 2000. aastal, mil Berlinale kolis välja kauaaegsest kodukohast Budapesti tänavas, endises Lääne-Berliinis uuesti ülesehitatud Potsdami väljakule. Nüüdseks on filmifestivaliga sünkroonis toimetatud kaks aastakümmet.

Kui külastan Berlinalet, külastan ka filmimuuseumi, selle näitusi ja maailmatasemel filmiraamatukogu. Minu meelest on filmifestival ja filmimuuseum väga lähedased sugulased. Näitused on Berliini filmimuuseumis alati olnud kõrgtasemel, nii 1000 eksponaadiga püsinäitusel, mis viib vaataja läbi Saksa filmiajaloo tänasest päevast 1895. aastani, kui vennad Skladanowskyd Berliinis esmakordselt filme väntasid. Ja samuti on väga huvipakkuv ning õpetlik Saksa televisiooniajaloo ekspositsioon, mis toimib peamiselt valikprogrammidega monitoride vahendusel, ja kus muide alati on palju koolilapsi. Kokku on muuseumil 13 vaatesaali.

Tänavu on ülal kaks erinäitust. Väga huvitav «Ole Caligari! Virtuaalkabinet», kus sai vaadata kaadreid ja kujunduspilte Robert Wiene 1919. aastast alates terve maailma filmifriike kummitavast kultusfilmist «Doktor Caligari kabinet». Põnev ja ka mälu värskendav – kas panite näiteks tähele, et äsja Oscari näitlejaauhinna saanud Joaquin Phoenixi Jokkeri grimm on samuti inspireeritud Caligari loo somnambuuli Cesare grimmist. Näituseruumis sai pähe panna VR-prillid ning siseneda Cesare unenäkku. Huviliste saba ulatus kabineti uksest välja.