Hingeliigutus ja õudus Berliini filmifestivalil

Jella Haase ja Welket Bungué Afganistani päritolu režissööri Burhan Qurbani ülikpikas, 3,5 tunnises pagulasoopuses "Berlin. Alexanderplatz". Foto: Stephanie Kulbach

Berlinale 70! Ümmarguse numbriga filmifestivali juhatuses tehtud muudatused kajastuvad mõistagi ka see programmivalikus. 

Pahase pilguga põrnitsevad mind kaks maskides idamaalast, kui nende selja taga Berlinale festivalipalees istet võttes köhatan. Ka Berliini rahvusvahelise filmifestivali kohal lasub salapärase haiguse vari. Tahaks rinda riputada sildi kirjaga «See ei ole koroonaviirus, ma olen krooniline suitsetaja».

Veel enam kui pandeemia mõjutasid tänavu 70. korda toimunud Berlinalet muudatused festivali juhtkonnas ning ilmselt sellest johtuv programmi koostamise printsiip. Sel aastal võttis endise direktori Dieter Kossalicki võimu üle kahepealine valitsus: Mariette Rissenbeek tegevjuhi ja Carlo Chatrian kunstilise juhi rollis. Viimane oli varem Locrano (Šveits) filmifestivali juht ning tõi sealt Berliini programmimeeskonda mitu liiget.