Otse Postimehest ⟩ Urmas Reinsalu sõnul on Euroopas uue rändekriisi oht

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on oht uue rändekriisi lahvatamiseks Euroopas olemas. «Akuutne pinge, mis on kasvanud Kreeka-Türgi piiril, on suur oht. Euroopa huvides on kahtlemata vältida põgenikekriisi kordumist,» kinnitas minister Postimehe otsesaates.

Esmase löögi 13 000 põgeniku näol said endale Türgiga piirnevad Kreeka ja Bulgaaria. «Eestil on võimalik pakkuda Kreekale abiks piirikaitse varustust ja saata korravalvureid missioonile,» lausus minister Reinsalu ja lisas, et kõneles Kreeka ametikaaslasega sel teemal telefonitsi. Ateena oli solidaarsuse eest tänulik. Euroopa Liidu suursaadikud arutavad ka vajadust käivitada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) täiendavat abiprogrammi.

Urmas Reinsalu toonitas, et 2016. aastal sõlmitud Euroopa Liidu rändekokkulepet Ankaraga on vaja säilitada. Selleks on vaja liikuda edasi paralleelselt kolme protsessiga. «Esiteks välispiiri kindlustamine kõigi vajalike meetmetega. Põgenikekvoote välispiiri kaitseks või alternatiivina Eesti ei toeta. Ma arvan, et see annaks täiesti vale sõnumi,» hoiatas minister. «Mäletame aastast 2015, kuidas palju majanduspõgenikke hakkas liikuma selle loogikaga, et Euroopa Liidus jaotatakse inimesed ümber ja nüüd on Euroopa piirid avatud. See oli fataalse tähendusega viga. Anda võimalus ettekujutuseks, et Euroopa on valmis minema tagasi selle läbikukkunud stsenaariumi juurde, oleks ülimalt kergemeelne. Arvan kindlalt, et see kvootide rakendamine ja põgenike ümber jaotamine pigem suurendab rändesurvet,» lausus ta.

Urmas Reinsalu Foto: Mihkel Maripuu

Teiseks on Urmas Reinsalu sõnul oluline hoida poliitilist dialoogi Türgiga. «Türgi poolt vaadatuna on oluline kaitsta oma julgeolekut ja seista vastu täiendavale migratsioonisurvele, mis Türgi poole liigub,» selgitas minister. «Ja kolmandaks kontrollida olukorda, mis toimub Süürias Idlibi provintsis, et saavutada juba 2018. aastal kokku lepitud relvarahu jõustumine,» nentis Reinsalu, lisades, et äärmiselt oluline on tegeleda rändesurve lähtepõhjuste leevendamisega.

Välisminister Reinsalu loodab, et Euroopa Liit on 2015. aastal lahvatanud põgenikekriisist õppinud. «Tegelikult on kõik muu retoorika, kui kriis ise veel käes ei ole,» leidis ta. «Peame tegutsema otsustavalt Euroopa Liidu välispiiride kaitsel, selle poolest on Kreeka rakendanud palju jõulisemaid meetmeid kui varem,» kiitis minister Ateena kiiret reageerimist. 

2016. aastal Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud rändekokkulepe seisneb suures plaanis selles, et Türgi kontrollib oma välispiiri Euroopa Liidu suunal ja ei võimalda ebaseaduslikku migratsiooni. Kompensatsioonina kergendab Euroopa Türgile rahalist koormust. «Kokku oli lepitud 6 miljardis euros, üle 3 miljardi euro on välja makstud ja Euroopa Liidu poolt on kinnitatud, et kohustused täidetakse täies mahus,» lükkas Reinsalu ümber väite, nagu ei täidaks Brüssel võetud kohustusi. «Kui on väljamaksete kohta küsimusi, siis see on poliitilise arutelu teema. Siiani on see lepe olnud toimiv, rändesurve Euroopale on olnud väiksem,» selgitas minister, lisades, et Türgi poolt kokkulepe täna enam ei toimi. «Kahtlemata kui küsida, et kas Türgi lepet täna täidab, siis näeme, et see kokkulepe Türgi poolt ei toimi. See on reaalsus,» hoiatas ta.