Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast?

Naismurdmaasuusatajatel peaks tipptulemuse saavutamiseks Vo2 max'i näitaja olema vähemalt 70–80 ml/min/kg, Foto: Anders Wiklund/TT/TT NEWS AGENCY

Kui tegeleda tippspordiga (spordiga), eriti vastupidavusaladega nagu ujumine, murdmaasuusatamine, jalgrattasport, pikamaajooks, sõudmine, aerutamine jne, peame väga austama niisugust füsioloogilist mõistet nagu maksimaalne hapnikutarbimine (VO2 max). See on maksimaalse hapnikutarbimise mõiste, millest ei saa üle ega ümber ükski tippsportlane, kui ta tahab saavutada võistlustel häid tulemusi.

VO2 max näitab maksimaalset hapniku hulka milliliitrites ühe kilogrammi kehakaalu kohta, mida inimene suudab kopsude ja südame kõige energeetilisemal tööl omastada, st see on suurim kogus hapnikku, mida rakud südame ja kopsude kõige intensiivsema töö korral kätte saavad. Hapnikutarbimine sõltub kõige enam südame ja veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, inimese kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest.

Aeroobne töö on kõigi spordialade põhialus

Vo2 max’i taseme näitajat kasutatakse ka üldise tervisenäitajana mittesportlastel. Ameerika Südameassotsiatsioon tuli 2016. aastal välja tõestusega, et madalamad hapnikutarbimist näitavad tasemed on seotud südame ja veresoonkonna haigustega (hüpertoonia, südame rütmihäired jm) ning ka eri tüüpi vähihaigustega. Inimestel, kes liiguvad vähe, on ülekaalulised, toituvad ebatervislikult ja mitteregulaarselt, esineb suurem risk mitme kroonilise haiguse, sh vähkkasvaja kujunemiseks. Igapäevane kehaline liikumine koos õige toitumisega on inimese tervise alus. Seda juhib aga inimese aju koos õige mõtlemisega. Peab teadma, et isegi mõtlemine avaldub lihasepingutusena.