Martin Ehala: eestluse uurimisest Postimehe grandi abil

Martin Ehala. Foto: Konstantin Sednev

Veebruari keskel kogunes kümneliikmeline Postimehe fondi teadusnõukogu, et hinnata Noor-Eesti grandikonkursile esitatud taotlusi ja valida nende hulgast välja kolm laureaati.

See ei olnud kerge ülesanne, sest esiteks oli tegu esimese Noor-Eesti grandikonkursiga ja teadusnõukogul polnud varasemat kogemust, ning teiseks seepärast, et kolmele grandile esitati kokku 42 taotlust. Grandiprogrammist saavad humanitaar- ja sotsiaalteadlased taotleda rahastust uuringutele, mis aitavad kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele, ning selle maht on kuni 100 000 eurot aastas ja uuringu kestus kuni kolm aastat.

Raske on öelda, kuidas mõjutas riikliku rahastuse nappus Noor-Eesti grandikonkursi tihedust, kuid oma seitsmeprotsendise edukuse määraga oli see karmim kui teadusagentuuri konkurss, kus humanitaar- ja sotsiaalteadustes oli edukuse määr sel aastal vastavalt 15 ja 11 protsenti.

Kaks kolmandikku taotlusi tuli humanitaarteadustest ja kolmandik sotsiaalteadustest. Võrdluseks olgu öeldud, et teadusagentuuri konkursil oli taotlusi mõlemast valdkonnast enam-vähem võrdselt. Suurima taotluste hulgaga Noor-Eesti grandikonkursil oli esindatud kultuurilugu (seitse taotlust), seejärel keeleteadus ja kirjandusteadus kumbki kuue taotlusega, sotsioloogia viie, arheoloogia nelja ning folkloristika ja politoloogia kumbki kolme taotlusega. Kuues teadusharus oli esitatud üks või kaks taotlust. Rahastuse sai üks politoloogia, üks arheoloogia ja üks sotsioloogia valdkonna projekt.

Konkursi üldpilt on üsna kõnekas ja võiks mõningate kommentaaridega olla abiks neile, kes plaanivad taotluse esitada järgmisse vooru. Esiteks, teadusnõukogu jättis kohe kõrvale taotlused, mille esitaja juhtis samal ajal mõnd teist teadusprojekti, sest seda Noor-Eesti grandieeskiri lihtsalt ei võimalda.