Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn?

Tallinna kesklinn. Foto: Tairo Lutter

Marek Strandberg (PM 20.02) kirjutas Tallinnast kui tuleviku miljonilinnast, aga ei põhjendanud, miks peaks elanike arv nii palju suurenema. Kas miljonilinnas elatakse paremini kui poole miljoni elanikuga linnas, kümne miljoni korral veel paremini?

Arvestades kitsast maariba Ülemiste järve ja mere vahel, pole Tallinnas ruumi laienemiseks, tuulikute paigutamiseks ega fossiilenergeetika arendamiseks. Seda fantaseerimist lugedes meenus Sulev Nõmmiku lugu koosolekust pilvelõhkuja ehitamise küsimuses Uduvere kolhoosis. Koosoleku lõpus küsis karjatalitaja, kas enne pilvelõhkuja ehitamist parandaks keegi sealauda ukse.

Võib rääkida kodanikuenergeetika arendamisest, räämas vanade majade ja magalate lammutamisest jne, aga selleks on vaja palju raha. Seda ei jätku praegu tänavate remondiks, tervishoiuks, korralike pensionide ja palkade maksmiseks, mistõttu paljud töötavad välismaal. Me ei peaks korraga ette võtma kaht suurprojekti, Rail Balticut ja Tallinna–Helsingi tunnelit. Inglismaa ja Prantsusmaa on suured riigid, nende vahel on oluliselt tihedam liiklus. Sellegipoolest oli tunneliga palju probleeme. Kas tasub loota tunneli olemasolul rikaste hiinlaste ja teiste migrantide elama asumisele Tallinna? Millise probleemi lahendamiseks on tunnelit vaja? Meie «kalevipoegade» jaoks on tunneli kaudu sõitmine ilmselt liiga kallis. Laevaga saab aeglasemalt ja odavamalt, kiiremini jõuab lennukiga.