Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar koostas usaldusväärsete allikate põhjal sotsiaalmeedias ülevaate sellest, mida me teame uuest koroonaviirusest (SARS-2) ja tema põhjustatud haigusest (COVID-19).
ÜLEVAADE ⟩ Mida me teame uuest koroonaviirusest
Tegemist on koroonaviirusega, mis geneetiliselt on kõige lähedasem SARS-koroonaviirusele.
Koroonaviirused on teada/tuntud hingamisteede haiguste tekitajad inimesel.
SARS-2 algperemeheks on nahkhiired, aga ilmselt on ka vaheperemees.
Haigus sai alguse Hiinast ja haiguse kolle oli Hubei provintsis Wuhani linnas.
Haigus levib inimeselt inimesele, kuid tervete viirusekandjate osatähtsus haiguse levitamisel on siiani ebaselge. Haige inimene on nakatusohtlik vähemalt nädala kui mitte kauem. Põhineb kahe inimese viiruskoopiate dünaamilisel uuringul.
Teised haiguse leviku teed (näiteks õhu kaudu on võimalikud).
Üks haige võib nakatada 2–4 isikut.
Wuhani provintsis, kus elab 60 miljonit inimest ja mis oli täielikus karantiinis veebruarilõpu seisuga on 80 000 haigestunut (arv sisaldab nii laboratoorselt tõestatud kui kliinilise kahtlusega haigeid). Seega nakatunute protsent on 0,1.
Kruiisilaeval Diamond Princess oli 3700 inimest koos meeskonnaga, kes olid laeval karantiinis kaks nädalat. Nakatumise seisukohalt väga soodne olukord. Nakatus 691 inimest (18,7%)
Haigus väljendub kliiniliselt respiratoorsete sümptomite kaudu. Surma põhjuseks on ennekõike raske kopsupõletik ja täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom (ARDS).
Suremus on praeguse seisuga 3,3%. Suremus on piirkonniti väga erinev. Siinkohal esitatud suremus ainult riikide kohta, kus on üle 100 haigusjuhu 26.02.2020.
a. Hiina – 3,5% (Hubei provints 4,9%, mujal Hiinas oluliselt madalam)
b. Diamond Princess laev – 0,5%
c. Lõuna Korea – 1%
d. Jaapan – 1,2%
e. Itaalia – 3,4%
Surnutest enamik (väljaspool Hiinat) on eakad raskete põhihaigustega inimesed.
Spetsiifilist viirusvastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. Siiski ägedate viirushaiguste puhul, vastupidiselt kroonilistele viirushaigustele, pole viirusvastased vahendid raskete tagajärgede vältimisel siiani väga efektiivseks osutunud.
Vaktsiini pole, kuid ei teatati kahe potentsiaalse vaktsiinikandidaadi olemasolust ning tõenäoliselt aprillis algavatest esimestest inimuuringutest. Sellel aastal vaktsiini turule vaevalt oodata on.
Sarnaselt SARSiga on rohkelt haigestumisi tervishoiutöötajate hulgas, ehkki WHO ei ütle, et tervishoiutöötajatel on suurem risk.
Kas haiguse leviku vältimisel on efektiivsem Hiina meetod (täielik ja väga range karantiin koos nakatunute isoleerimisega haiglasse) või jaapanlaste variant (tegelemine raskete haigetega, testimine vaid haiguse kahtluse korral ning kodune karantiin, mitte hospitaliseerimine), näitab aeg.
Worldometeri andmetel on sellel aastal surnud COVID-19 haigusesse 2765 inimest ja sesoonsesse grippi 75 097 inimest.
Ülevaade koostatud seisuga 26.02.2020
Mida soovitavad perearstid?
1. Säilita rahu ja kaine mõistus!
2. Jälgi ja järgi terviseameti kodulehel antavaid juhiseid!
Terviseamet uuendab infot mitu korda päevas.
Välismaised soovitused ei pruugi Eestis olla sobivad.
3. Hügieen: kätepesu! Hoia haigetest aupaklikku kaugusse!
Köhides ja aevastades kata suu ja nina käsivarrega, pärast pese kohe käsi.
Kasutatud taskurätt viska kohe prügikasti!
4. Kui oled terve, võid elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled käinud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. Sümptomiteta inimeselt nakkust saada on äärmiselt ebatõenäoline.
5. Kui haigestud, jää koju!
6. Ravi end nii, nagu Sa ravid igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka, vajadusel langeta palavikku, kasuta muid sümptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.
7. Haigestumise korral võta ühendust oma perearstikeskusega või helista 1220 – see on tasuta ja ööpäev läbi töötav perearstide nõuandetelefon.
8. Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.
9. Kutsu kiirabi järgmistel juhtudel:
- valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused;
- teadvuse häired, segasusseisund;
- äärmine jõuetus.
10. Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, väikelastele/imikutele ning krooniliste haiguste põdejatele (suhkruhaiguse, hingamisteede krooniliste haiguste ja südamepuudulikkuse korral), samuti vähihaigetele ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavatele inimestele. Pöördu arstile pigem varem kui hiljem!