Valitsusvägede pealetung Loode-Süürias on liikvele ajanud ligi miljon inimest, lahingutegevus võib kaasa tuua uue pagulaskriisi, kirjutab Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja ja Meie Eesti toimetaja Erkki Koort.
Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis (11)
Olukord Süüria kodusõjas tõotab minna veelgi keerulisemaks. Nii või teisiti ei piirdu see ainult Süüria piiridega, vaid mõjutab lähiregiooni ning vältimatult ka Euroopa Liitu.
Aastal 2015 lahvatas Euroopas pagulaskriis, mis ei jätnud puudutamata Eestitki. Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos kehtestati kvoodid, mille alusel jagati laiali ebaseaduslikult Euroopasse tulnud inimesed. Kokku tuli toona Euroopasse niimoodi 1,3 miljonit inimest. Nüüd, viis aastat hiljem, on näha tendentse, mis võivad viia selle stsenaariumi kordumiseni.
Süüria pinnal peetav sõda on läinud äärmiselt tuliseks ning sõja jalgu on jäämas liiga palju inimesi. Võitlus on koondunud Idlibi enklaavi. Enklaavile andis nime selle keskmeks olnud Idlibi provints (meie mõistes maakond). Provintsi pindala on umbes 6000 ruutkilomeetrit ehk see on pisut suurem Pärnumaast. Enne sõda elas provintsis umbes 1,5 miljonit inimest ning kogu Idlibi enklaavi asukate arvuks hinnati eelmise aasta lõpus üle kolme miljoni.
Idlibi mässuliste kaitse varises detsembri lõpus alanud rünnakus kaardimajana kokku. Praeguseks on pooleteise kuuga valitsusvägede kätte langenud umbes pool enklaavi territooriumist. Valitsusväed on vallutanud piirkonna suuruselt teise linna Maarrat al-Numani, strateegiliselt olulise Saraqebi ning Aleppo tihedalt asustatud läänepoolsed eeslinnad. See piirkond loeb palju, kuna seda läbiv maantee M5 ühendab pealinna Damaskust suurlinna Aleppoga ning on strateegiliselt tähtis sõjalisest ja majanduslikust seisukohast.
Valitsusväed seisavad sisuliselt sealse tähtsaima ja suurima asula, samuti Idlibi nime kandva linna väravates. Idlibi linn omakorda paikneb 25–30 kilomeetri kaugusel Türgi piirist.