Au ja kiitus õpetajatele, sest PISA tulemused on suurepärane saavutus meie haridussüsteemile. Ühtpidi võib imestada, kuidas nii madala rahvusliku kogutoodanguga inimese kohta (RKT per capita, Eesti residentide toodetud ja müüdud toodang sõltumata riigist) – 34 096 USA dollarit – saavutame nii häid tulemusi hariduses. Aga küsimuse võib pöörata ka ümber – kuidas nii hea hariduspotentsiaaliga jõuame nii viletsate majandustulemusteni?
Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed?
PISA kogumik pakub algandmeid, sestap saab võrrelda riigiti rahvusliku kogutoodangu elaniku kohta ja PISA skoori vahelisi seoseid. Kõrvaldades võrdlusest Brunei, Katari, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid – riigid, mille peamiseks sissetulekuallikaks on nafta –, ning leides lugemise, matemaatika ja teaduse skooridest keskmise, sai teha lihtsa analüüsi.
Lineaarse regressiooni võrrand näitas, et iga PISA punktiga suurenes rahvuslik kogutoodang inimese kohta keskmiselt 332 dollari võrra. Samuti seda, et rahvusliku koguprodukti suurus olenes üle 50 protsendi ulatuses sellest, kuivõrd haritud oli vastava riigi rahvas.
Riikide keskmise kaudu sai leida, milline võiks olla Eesti rahvuslik kogutoodang inimese kohta juhul, kui Eestis kasutataks hariduspotentsiaali samamoodi, kui seda osatakse teha maailmas keskmiselt. Arvutuslik maailma keskmine tulemus oli 57 289 dollarit inimese kohta, mäletatavasti oli Eesti sama näitaja 34 096 dollarit. Lihtne lahutustehe näitas, et meie tulemus oli 23 193 dollarit ehk 40 protsenti riikide keskmisest madalam.