Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond

Mare Teichmann. Foto: Raigo Pajula

Stressi esineb pea igas eluvaldkonnas, alates jõulu- ja esinemisstressist kuni tööpingeteni. Stress aitab inimesel kohaneda harjumatute olukordadega ja kuni pinge on mõõdukas, mõjub see mobiliseerivalt ja tulemusi parandavalt. Ülemäärase stressiga ei suudeta aga enam toime tulla.

USA uuringud näitavad, et inimeste peamised stressiallikad on raha ja töö. Eestis tekitavad suuremaid pingeid raha, töö, tervise või koduga seotud mured (vastavalt 52, 46, 42 ja 36 protsenti).

Eelmise aasta alguses hakkas kehtima seadusemuudatus, mis kohustab tööandjat tegelema psühhosotsiaalsete ohuteguritega ehk tööstressoritega, et ennetada töötajate tervisekahjusid. Töökeskkonna parandamine ei peaks tunduma juhile tüütu kohustusena, vaid olema tema otsene huvi. Nimelt põhjustavad tööpinged majanduslikku kahju, mis langetab ettevõtte majandustulemust 2,5–10 protsenti saamata jäänud kasumi, töötajate haigestumise, tööjõu voolavuse, praagi ning vigade, rahulolematuse ja töömotivatsiooni languse arvelt. Sestap tasuks juba varakult ära tunda töötajate tervist kahjustav või suisa toksiline töökeskkond, leida üles stressorid, mis seda tekitavad ja võtta nendega midagi ette. Töökeskkonna spetsialistidel põhjustab see ülesanne sageli hämmeldust ja tööandjatel kahtlusi, mitte entusiasmi.

Müra ja soojuse mõõtmine on lihtne, aga kuidas hinnata tööstressoreid? Ka tööpingete mõõtmiseks on instrumendid olemas, need võtavad arvesse töötajate hinnanguid erinevatele aspektidele. Parim mõõteriist on teaduspõhine, kohalikke olusid ja õigusruumi arvestav, valideeritud psühhomeetriline test, mille täitmine võtab vähe aega, kuid samas sisaldab ka «valeskaalat» ehk kontrollküsimusi testi tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks. Igas ettevõttes esinevad tööstressorid väga erinevates kombinatsioonides.